/nginx/o/2009/01/27/124023t1h937d.jpg)
Rahvaraamatukogud tegid esmaspäeval pöördumise, et tunnevad muret vajakajäämiste pärast töös olevas kultuuripoliitika arengusuundade dokumendis, sest seal ei ole enam sees punkti, et rahvaraamatukogud saavad teavikute ostmiseks võrdselt toetust nii riigilt kui omavalitsustelt.
1998. aastal võttis riigikogu vastu otsuse, et rahvaraamatukogusid toetatakse riigieelarvest teavikute soetamiseks võrdselt kohalike omavalitsustega, teavikud lisaks raamatutele on veel ajalehed, ajakirjad, CD-plaadid jne, vahendas ERR Uudised «Aktuaalset kaamerat».
Praegu töös oleva dokumendi «Kultuuripoliitika arengusuunad aastani 2020» esialgsest variandist sellist ettepanekut aga ei leia, ehkki vastav ettepanek tehti.
Pöördumisele alla kirjutanud Tallinna keskraamatukogu direktor Kaie Holm leiab, et dokument on rahvaraamatukogude suhtes väga üldsõnaline, ehkki ettepanekuid tehti.
«Tänases kultuuripoliitikas on põhimõtteliselt üks punkt, mis räägib rahvaraamatukogudest, ja mujal selles dokumendis on väga üldsõnalised, umbisikulised väljendid, mille puhul ei ole võimalik aru saada, mis osas kultuuriministeerium tulevikus rahvaraamatukogude arendamist planeerib ja missuguses osas raamatukogusid rahastatakse,» rääkis Holm.