Teatriauhinnad: Eero Epner - nähtamatu sõnastaja

NO99 dramaturgi Eero Epneri tööd tunnustas žürii eripreemiaga. Foto: Tairo Lutter / SL Õhtuleht

Dramaturg Eero Epner viis eilselt teatripeolt Pärnust koju kaks auhinda. Sõnateatri žürii eripreemia pälvis mees NO99 teatri ideede generaatori, mõtestaja, sõnastaja ja kuvandi loojana ning lavastused «Reformierakonna juhatuse koosolek» ja «Rise and Fall of Estonia» tõid Epnerile algupärase dramaturgia auhinna.

Endast Epner ei räägi. Tegelikult eelistab ta rääkimisele ja kohtumistele kirjutamist. Näiteks NO99 kunstilisse nõukokku kuuluv kirjanik Aare Pilv peab Epnerit sõbraks, ent meeste sõprus on kirjasõprus.

Smalltalk pole Epneri tugevaim külg. Sellele vaatamata kuulub suur osa tema mobiili salvestatud numbritest välimaa teatri- või kunstiinimestele. Sest kui vaja, siis Epner räägib, ning publik on lummatud. Näiteks kui NO99 lavastusega «Nafta» Bernis esines, siis juhatas Epner etenduse sisse – rääkis, mis maa see Eesti on ja miks meil just olid aprillirahutused jne. Näitlejad meenutavad siiani seda õhtut, sest ei varem ega hiljem polevat neil parem etendusega alustada olnud.

«Teda iseloomustab teatav põhimõttekindlus, eetika eelistamine igasugusele kaubanduslikkusele,» teab NO99 juht Tiit Ojasoo ning põhjendab Epneri sõnastatud-tehtud «Valimiskoole» just aatelisusega. See on ka üks põhjus, miks Epner koos NO99 teise dramaturgiga Laur Kaunissaarega korraldab kohtumisi publikuga ning käib koolides rääkimas, kuidas mõista kunsti-teatrit.

Pilv iseloomustab Epnerit kirgliku mõtlejana. Epneri soov end varjus hoida aga ei tähenda, et ta ei naudiks tähelepanu, vastupidi, ta lausa ootab tähelepanu, eriti NO99 lavastustele ja teatri provokatsioonidele. Kui meedia/avalikkus teatrist mööda vaatab, võib Epner isegi solvuda, ning oma pahameelt ei hoia ta vaka all.

Tegelikult võiks NO99t nimetada Ojasoo, Semperi ja Epneri teatriks. «Ojasoo ja Semper on praktiseerijad, Eero on see, kes nende tegemised väljapoole tõlgib. Sellega ta kujundab NO teatriretseptsiooni,» arvab Pilv. Ojasoo lisab, et teater ongi kollektiivne looming ja Epner on meeskonnamängija. Sest eks dramaturgi tekste on näitlejad-lavastajad ümber teinud, lühendanud. «Mis tal üle jääb, lepib!» sõnab teatrijuht.

Kunstiteadlase haridusega ja mitmete kunstiraamatute toimetaja-koostaja Epner sattus NO99sse tänu kahele seigale – Epner tegi raadios Ene-Liis Semperiga saate ning kirjutas Vanemuises mängitud «Roberto Zuccost» lavastaja Tiit Ojasoo hinnangul mõistliku arvustuse. Just seepärast paluski Ojasoo Epneri appi NO99 kontseptsiooni kirjutama ning tegi talle ka dramaturgi tööpakkumise.

Küsimusele, mis on dramaturgi töö, vastas Ojasoo, et lugeda tekste ning siis neid teatrijuhile soovitada. Kaheksa aastat tagasi lubatud tööd pole Eero Epner teha saanud. Tõsi, raamatuid on ta küll lugenud ja soovitanud, kuid lisaks teeb ta kõike seda, mida väikeses kollektiivis parasjagu vaja, olgu selleks siis NO99 ajakirja või lavastuste kavalehe koostamine, veebi tekstide kirjutamine, lavastust «valesti» mõistnud kriitiku nahutamine või siis ka kahekümne sajalehelise tekstiraamatu paljundamine ja köitmine.

Töökus ja tagasihoidlikkus on märksõnad, millega Ojasoo kolleegi-alluvat iseloomustab, lisades, et Epner pole miski häbelik noormees, vaid pigem terav ja avatud. «Tema tagasihoidlikkus on tingitud sellest, et talle ei meeldi suvaline kaagutamine ja ebamoraalsed teod.»

Nalja teeb Epener aga surmtõsise näoga, kusjuures oma naljade peale ei hakka mees kunagi naerma. «Sa pead teadma, et ta teeb nalja. Ta ei anna sellest mitte kuidagi märku,» kinnitab Pilv. Ojasoo lisab: «Epneri huumorimeel on tappev.»


Eesti teatri aastaauhinnad 2013

Aasta lavastus

«Nelipühad», Eesti Draamateater. Lavastaja ja muusikaline kujundaja Mladen Kiselov, kunstnik Vladimir Anšon, kostüümikunstnik Rosita Raud, valguse kujundaja Priidu Adlas.

Parimad sõnalavased

Lavastaja: Ivar Põllu – «Vanemuise biitlid», Tartu Uus Teater.

Kunstnik: Kristiina Põllu kujundused lavastustele «Naised valitsevad maailma ehk Opus Geographicum» ja «Vanemuise biitlid», Tartu Uus Teater.

Meespeaosatäitja: Velvo Väli – Anatoli Jefremovitš Novoseltsev lavastuses «Armastus tööpostil», Rakvere teater.

Naispeaosatäitja: Kersti Kreismann – Hilpi lavastuses «Yksine», Kuressaare Linnateater.

Meeskõrvalosatäitja: Mait Malmsten – junkur Magnús Sigurðsson lavastuses «Islandi kell» ja Andrei lavastuses «Kolm õde», Eesti Draamateater.

Naiskõrvalosatäitja: Tiina Tauraite – Teenija lavastuses «Lillede keel», Von Krahli teater.

Žürii eriauhind: teater NO99 dramaturg Eero Epner – teatri ideede generaator, mõtestaja, sõnastaja ja kuvandi looja.

Reet Neimari nimeline kriitikaauhind

Heili Einasto – avarapilguline ja kõrgtasemel lavalise tantsukunsti kriitik, kes valdab üldpilti kõiki tantsusuundi arvestades.

Sõnalavastuse muusikalise kujunduse või originaalmuusika auhind

Kaspar Jancis   –  VAT Teatri lavastuse «Faust» originaalmuusika.

Liisa Hirsch – originaalmuusika ja muusikaline kujundus lavastustele «Islandi kell», «Kolm õde», «Uus elektriline tantsusaal» Eesti Draamateatris.

Aleksander Kurtna nimeline auhind

Anne Lill – antiigitõlke traditsiooni õnnestunud elustamise ja Euripidese «Iphigeneia Aulises» tõlke eest teatrile NO99.

Algupärase dramaturgia auhind

Teater NO99 lavastusdramaturg Eero Epner, «Reformierakonna juhatuse koosolek»: poeetiliselt terav ja poliitiliselt tundlik kiirreageerimine, ning dramaturgiline panus lavastusse «Rise and Fall of Estonia».

Muusikalavastused

Ain Anger – Mefisto mõjuva ja kaasahaarava tegelaskuju loomine Charles Gounod’ ooperis «Faust» rahvusooperis Estonia.

Monika-Evelin Liiv – Julius Caesari ja Cornelia veenvad ja muusikaliselt kõrgetasemelised rollilahendused Georg Friedrich Händeli ooperis «Julius Caesar», rahvusooper Estonia.

Balletilavastused

Anatoli Arhangelski – Modigliani, «Modigliani – neetud kunstnik», Eisenstein, «Rosalinde», Lescaut ja Vangivalvur, «Manon», rahvusooper Estonia.

Rahel Olbrei nimeline auhind

Tiiu Randviir-Tölp – Estonia priimabaleriin, rahvusvaheliselt tunnustatud balletipedagoog.

Tantsulavastused

Ruslan Stepanov – «Carrrmen», teater Vanemuine.

Muusika-, balleti- ja tantsu eripreemia

Peeter Jalakas, «Nibud ehk hetk me elude katkematus reas», Von Krahli teater.

Parima teatritöötaja kategoorias

* Lavastust ettevalmistav – Ugala teatri juurdelõikaja-modelleerija Tiiu Palmiste.

* Etendust teenindav – VAT Teatri lavameister-bussijuht Raul Õitspuu.

* Haldus- ja administratiivtöötaja – Tallinna Linnateatri direktori abi Maire Janisk.

Salme Reegi nimeline auhind

Oleg Titovi lavastajatöö «Tuul pajuokstes» Ugala teatris.

Otto Hermanni nimeline auhind

Margus Vahemets – Vanemuise sümfooniaorkestri klarnetirühma kontsertmeister.

Ants Lauteri nimeline auhind

Kadri Lepp – rollid Ugala teatri lavastuses «Toomas Nipernaadi», «Vend Aljoša», «Niskamäe kired», «Koturnijad ehk Kui nalja ei saa, siis meie ei mängi», «Libahunt», «NORA/MAJA», «Runar & Kyllikki», «Põhjas», «Ukuaru».

Alo Kõrve – rollid Tallinna Linnateatris «Inishmaani igerik», «Tšapajev ja Pustota», «Wargamäe Wabariik», «Hecuba pärast», «Keskööpäike», «Jumala Narride Vennaskond»; «Aeg ja perekond Conway», «Hamlet» jne.

Kristallkingakese auhind

Pavlo Balakin – Mefisto üllatavalt küps ja läbitunnetatud osatäitmine Charles Gounod’ ooperis «Faust» rahvusooperis Estonia.

Jim Ashilevi – lavastused «13» ja «Õhtute kollane tolm» Von Krahli teatris.

* Auhindu jagab Eesti Teatriliit. Rahastajad Eesti Kultuurkapital ja kultuuriministeerium.