/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2011/07/11/667302t1h00b7.jpg)
Kultuuriministeeriumile laekus tähtajaks «Kultuuripoliitika arengusuunad aastani 2020» tööversioonile 50 esitajalt üle 300 ettepaneku.
Kultuuripoliitika täiendamiseks laekus üle 300 ettepaneku
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Avaliku arutelu tulemusel esitatud ettepanekud vaadatakse läbi ja tehakse muudatusi arengusuundade täiendamiseks, teatas kultuurministeeriumi pressiesindaja BNSile.
Kultuuriministeeriumi asekantsleri Ragnar Siili sõnul on juhtrühm täiendavad ettepanekud läbi vaadanud ja asunud nende põhjal kultuuripoliitika arengusuundade töödokumenti täiendama.
Uue terviktekstiga loodetakse valmis saada mai alguseks, et seda enne ministeeriumide kooskõlastusringile saatmist tutvustada riigikogu kultuurikomisjonile.
Juhtrühm koostab kõikide laekunud ettepanekute kohta ka kooskõlastustabeli, milles märgitakse kõikide ettepanekute arvestamine või mittearvestamise korral vastav põhjendus. «Kui töödokument saab täiendatud, siis esitatakse arengusuunad kinnitamiseks valitsusele ja sealt edasi riigikogusse, » ütles asekantsler Siil.
2012. aastal kogus kultuuriministeerium kümnetelt loomeliitudelt, arenduskeskustelt ja teistelt organisatsioonidelt ettepanekuid kultuuripoliitika arengusuundade koostamiseks aastani 2020. Selle aasta alguses arutas kultuuriministeerium tööversiooni veelkord läbi ka kõikide valdkondadega.
«Kultuuripoliitika arengusuunad aastani 2020» väljatöötamise juhtrühma kuuluvad kultuuriministeeriumi, rahandusministeeriumi, haridusministeeriumi, Riigikantselei ja Eesti Kultuuri Koja esindajad.