Haapsalu ekspordib tantsu

Millimeter Performance Group aktsioonis, «It was good while it lasted» (esitajaks Raido Mägi) tuleb ettekandele spetsiaalses klaasboksis. Foto: Silvia Pärmann

Kunagi kogunes sellele festivalile 60 produtsenti Londonist New Yorgini. Milline on olukord täna kui Haapsalus algab eesti nüüdistantsu 11. ülevaatefestival Uus Tants?

Festivali kunstiline juht Henri Hütt, kas eesti nüüdistantsus on praegu head või halvad ajad?

Mina ütleksin, et stabiilsed. Praktiseerivad etenduskunstnikud, kes olid aktiivsed juba aastaid tagasi, ei ole õnneks endiselt väsinud. Pigem tekitab küsimusi pealekasvav generatsioon, kelle ambitsioon jätab, kuidas seda nüüd sõnastadagi, üpris salapärase mulje.

Mida see tähendab? Seda, et kunstiga ei tegeleta pühendunult, vaid hobi korras, vahetevahel. Kunst ei käi enam suure tähega.

Hea on see, et sellise põhjamaise minimalismi, üldisema verevaesuse, ka temaatilise vaoshoituse kõrvale on astumas värvikus, n-ö suurvormid, viimase näitena Cabaret Rhizome’i «Mutantants ehk Tuhat tantsu, mida tantsida enne, kui sured».

Jätkuvalt on probleemiks väljundite ahtus, see, et pärast kolme-nelja etendust läheb lavastus juba hingusele, heal juhul käib ka Tartus ära.

Rahast ma parem ei räägi, see ei ole minu teema.

Miks põhiprogrammi lavastuste nimekiri esimest korda nii lühike on, kõigest kuus, kui kahe aasta peale kokku tuleb meil välja ligemale 40 uut tantsu? On see best of the best? Või vastupidi: ainus, millel võiks olla läbilööki ka väljaspool Eestit?

Kuus on neid eelkõige festivali kontseptsiooni tõttu. Festivali teemaks on «Kohalolu pitser» – see on filter, läbi mille valik on koostatud. Need on lavastused, mis on silma paistnud eelkõige intensiivse lavalise kohalolu otsingutega. Neis kõigis eksisteerib kohalolu tunnetus kui meeleseisund.

Nii et best-of-the-best-meetod pole programmi valikuga tõesti kuidagi seotud, ka pole eesmärk iga hinna eest neid lavastusi välismaale sokutada.

Peamine on ikkagi tervik – lisaks põhiprogrammile on võimalus näha ka tulevikus välja tulevate lavastuste tööprotsesse ja osaleda vestlusringides –, mille eesmärk on tutvustada siinset tantsu kui tõeliselt mitmekülgset, loomingulist ja otsingulist etenduskunsti.

Sinna on juba tükk aega tagasi, kui Uuele Tantsule kogunes Euroopa tantsuprodutsentide eliit – sealjuures ise oma kulusid kandes. Nüüd oleme esimest korda valmis ise välja tegema, tulgu ainult. Kas tulijaid ikka on – kaugemaltki kui ainult Lätist, Soomest ja Venemaalt?

Kaval küsimus. Väliskülaliste kutsumiseks on võimalused seekord tõesti paremad. Seda tänu koostööpartneritele, Põhja- ja Baltimaade tantsukunstnike võrgustikule Kedja, Eesti Teatri Agentuurile ja Draamamaale.

Samas kehtib põhimõte, et Haapsallu kutsume külalisi, keda soovime festivalil näha ja kellega edaspidi koostööd teha või juba alustatut jätkata. Riikide nimekirjas on lisaks veel ka Saksamaa, Ungari, Leedu, Norra ja Rootsi külalised – kokku paarkümmend. Tõsi, neid kõige mõjukamaid produtsente nende seas ei ole.

Milline on üldse eesti tantsu praegune ekspordipotentsiaal?

Peame arvestama sellega, et Eesti pole enam eksootiline tantsuriik nagu 1990ndate lõpus ja 2000ndate alguses. Meie tähendus on nüüd lokaalsem. Siiski ei näe ma põhjust, miks ei võiks läbi lüüa Karl Saks. Või Erik Alalooga ja Andreas W – tõsi, viimased juhul, kui kutsuja leiab nii suure veoauto, kuhu kõik need rauast masinad, mida nad laval kasutavad, ära mahuksid.

Kas Haapsalu on ühele sellisele festivalile tänulik publik? Või on see pidu rohkem tantsurahvale endale?

Tegelikult oleks hea, kui see festival linnast linna liiguks – samas tahtis just Haapsalu seda kõige rohkem. Igal juhul on ükskõik milline teine koht parem kui Tallinn – seal istub meist enamik nagunii kogu aeg, Haapsallu tuleb aga spetsiaalselt tulla, see aga annab võimaluse süvenemiseks.

Haapsalu inimestele aga ütleksin, et paremat võimalust nüüdisaegsete etenduskunstidega kokku puutuda ei ole. Uskuge, see ei hammusta.

Mida kujutab endast uus ingliskeelne tantsuajakiri «In tempo», mida festivalil esitletakse?

See on asjalik žest pakkuda lisaks ülevaatefestivalile ka ülevaateajakirja eesti tantsust. Kavatseme seda levitada välismaal. Ambitsioon on jääda ellu vähemalt järgmise festivalini, mis toimub nagu ikka kahe aasta pärast.


Põhiprogramm

•    Tantsuteater Fine 5 «Enne kui minna, ma ütlen»

•    Karl Saks «The Drone of Monk Nestor»

•    Erik Alalooga & Andreas W «Materjali vastupanu»

•    Kaja Kann & Juha Valkeapää «It seems a good place to build a house»

•    Renate Valme ja kompanii Nii «Pung»

•    Millimeter performance group «It was good while it lasted (feat. Luminoso)»

Täpsemalt vaata www.tantsuliit.ee