/nginx/o/2013/04/12/1686072t1hce98.jpg)
Statistikaameti andmetel tegeles möödunud aastal Eestis vabal ajal mõne rahvakultuuri alaga ligi 85 000 inimest. Populaarseim kultuuriharrastus oli koorilaul.
Populaarseim kultuuriharrastus Eestis on koorilaul
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koorilauluga tegeles üle 40 100 inimese, ligi 21 000 tegeles rahvatantsuga, üle 6200 harrastusnäitlemisega, ligi 4100 käsitööga ning üle 13 600 mõne muu rahvakultuuri alaga, kirjutab statistikablogi.
Rahvakultuuriga tegeleb ligi 5000 kollektiivi, enim oli laulukoore ja rahvatantsurühmi (vastavalt 1423 ja 1373). Harrastusteatritruppe oli 478, vokaalmuusika- ja puhkpilliansambleid vastavalt 433 ja 139.
Rahvakultuuri harrastajatest 70 protsenti on naised ja 30 protsenti mehed. Lapsi oli harrastajate seas 45 protsenti ja noori 17, täiskasvanuid 33 ja eakaid 6 protsenti.
Paljud rahvakultuuri harrastajad tegutsevad mitmes kollektiivis. Ühest küljest näitab see harrastajate aktiivsust, aga teisest küljest ka nõudlust uute liikmete järele paljudes kollektiivides. Nii pillimängijatest kui ka tantsijatest tegutseb üle 3 protsendi mitmes ansamblis. Üle 6 protsendi lauluharrastajatest laulab mitmes kooris või ansamblis ja 9 protsenti harrastusnäitlejatest tegutseb mitmes trupis.
Rahvakultuuri keskuses on registreeritud ligi 1200 rahvakultuuri juhendajat, kellest ligi 780 ehk kaks kolmandikku on erialase kõrgharidusega.
2012. aasta seisuga oli Eestis ligi 3000 asutust, mille juures tegutsevad rahvakultuuri kollektiivid. Neist 1012 on ennast registreerinud eraldi seltsi või ühendusena, aga paljud tegutsevad mõne kultuurimaja, huvikooli, koguduse, kooli, muuseumi või muu asutuse juures.