Tiit Tuumalu: kaaperdamine, mis üllatab

Laevakokk Mikkel (Johan Philip Asbæk) on meeleheitel, piraadid on kaaperdanud laeva. Foto: Kaader filmist

Taanlased olid sedapuhku kiiremad kui ameeriklased – tegid selle, kuidas Somaalia piraadid nende laevu kaaperdavad, filmiks juba eelmisel aastal. «Kapten Phillipsit» – Maersk Alabama kaaperdamisest 2009. aastal – seevastu tuleb veel sügiseni oodata, ju mõteldakse ette juba järgmistele Oscaritele, Tom Hanks ikkagi peaosas ja Paul Greengrass lavastajaks.

Taanlaste agarus pole ka ime, sest kaaperdatud Taani laevu ei jõua enam kokku lugeda, Danica White’i lugu – viis meremeest olid kolm kuud pantvangis, enne kui nad 1,5 miljoni dollari eest vabaks osteti – oli 2007. aastal üks esimesi, mis laiemat kõlapinda leidis ja teema ka Tobias Lindholmi vaateväljale tõi.

Tulemus võiks pakkuda huvi, isegi üllatada, kuigi mitte action’i mõttes. Dogma-stiilis üles võetud film ei näita isegi kaaperdamist, laeva hõivamise hetke ennast. Sellest saame teada üksnes laeva omaniku Taani kontorisse saabunud lühikese raadiohäire, õigemini laevafirma juhtide reaktsiooni kaudu sellele.

Vähe sellest, niigi dramaatiliste sündmuste käiku ei võimendata ka emotsionaalselt, üritatakse pigem dramaatikat neutraliseerida, maandada seda argiste detailidega – peaaegu et dokumentaalse täpsuseni välja.

Kuuldavasti olla suurema tõetruuduse nimel mindud koguni nõnda kaugele, et renditud võteteks laev, mis on ühe sellise kaaperdamise juba üle elanud. Enamgi veel, sõidetud sellega India ookeanile, riskides taas kaaperdatud saada. Isegi osa meeskonnast, keda me filmis näeme, on meremehed, kes sellist pantvangielu ise kogenud.

Olgu kuis on, igal juhul püsib häiriv, teadmatusest tulenev realistlik ohutunne kogu filmi vältel, ka sellepärast, et klišeesid – seda, kuidas me arvame end üht sellist pantvangidraamat ette kujutavat – on siin vähe, ka põnevusfilmi omi. Koos – valvurid ja pantvangid – peetakse näiteks pidu ja püütakse ookeanist kala, mis ei tähenda mõistagi seda, et lõpuni omavahel vaat et sõbraks jäädakse.

Hoopis pingelisem draama, koguni psühholoogiline sõda hargneb laevafirma kontoris, kus piraatidega lunaraha suuruse üle läbirääkimisi peetakse. Aga ka pantvangide kodustega kohtutakse. Jah, see on laevafirma asi, riik ei sekku, kuigi tegu on nende alamatega.

See on jälle üks põnev, taas pea dokumentaalse tagapõhjaga peatükk sellest, kuidas käib üksteise emotsionaalne töötlemine, milliseid argumente ja vahendeid oma eesmärgi saavutamiseks kasutatakse – olukorras, kus ühe poole nõudmine algab 15 miljonist ja teise poole pakkumine 250 000 dollarist.

Ka siia on suurema usutavuse nimel kaasatud näitlejana spetsiaalne läbirääkija, kes on ka tegelikult aidanud lahendada nii mõnegi varasema pantvangikriisi.

Kõlaks nagu õppefilm? Võiks, aga ei ole. Tobias Lindholm, ka Thomas Vinterbergi «Jahi» kirjutaja, laveerib sellest karist osavalt mööda, sulatab dokumentaalse dramaatilise sisse, suurepärane pooltoonides näitlejamäng Johan Philip Asbæki (laevakokk Mikkel) ja Søren Mallingi (laevafirma juht Peter) näol on siin nagunii.

Muide, Taanis on «Kaaperdamine» võitnud kõik, mis võita annab, nii sealse filmiakadeemia parima filmi Roberti kui filmikriitikute parima filmi Bodili.

«Kaaperdamine»

Stsenarist ja režissöör Tobias Lindholm

Taani 2012

Alates 12. aprillist Tallinna kinodes Artis ja Coca-Cola Plaza ning Tartu kinos Cinamon