Suri klaasikunstnik Leida Jürgen

Klaasikunstnik Leida Jürgen 2005. aastal Foto: Aivar Aotäht / Sakala

On lahkunud suure ja hindamatu loomingupärandiga kunstnik Leida Jürgen (25. XII 1925 – 3. V 2013), meie klaasikunsti XX sajandi teise poole üks säravamaid esindajaid.

Leida Jürgen sidus oma elutee jäädavalt klaasikunstiga juba 1946. aastal, kui ta astus Tallinna Riiklikku Tarbekunsti Instituuti klaasehistööd õppima. Maks Roosma ühe andekama õpilasena omandas ta suurepärase klaasi graveerimis- ja maalimisoskuse. Tema 1952. aastal valminud diplomitöö koosnes viiest maalitud vitraažist.

Pärast lõpetamist töötas ta aastail 1952–1955 ERKI keraamika ja klaasehistöö kateedris kompositsiooni ja klaasimaali õppejõuna. Esmakordselt esines ta oma loominguga tarbekunstinäitusel 1953. aastal.

1955. aastal kutsuti Leida Jürgen Maks Roosma graveerimiskoolkonna esindaja ja suurepärase graveerijana Leningradi dekoratiivklaasi tehasesse, kus ta töötas vanemkunstnikuna 1955. aastast pensionile minekuni 1990. aastal. Leningradis õpetas ta ka klaasikunsti ja graveerimist, 1957. ja 1958. aastal V. I. Muhhina nimelises kõrgemas tööstuskunstikoolis.

Eesti Kunstnike Liidu liige oli ta 1959. aastast. Ainsa eestlasena on ta pälvinud Vene NFSV teenelise kunstniku aunimetuse (1977).

Leida Jürgen disainis Nõukogude Liidu ühes suurepärasemas klaasitehases tohutul hulgal kaunite proportsioonide ja diskreetsete, maitsekate dekoorilahendustega tootenäidiseid. Erakordselt huvitav on aga tema vabalooming, mille puhul ta rakendas ammendamatut fantaasiat ja ilmutas tehnoloogilist katsetamisjulgust. Ta oli aastakümneid üleliidulise klaasitööstuse kunstinõukogu autoriteetsemaid ja pädevamaid liikmeid, kelle otsekohene kriitika julgustas ja tiivustas.

Leida Jürgeni laiahaardelisest loomingust tuleb esile tõsta figuraalne graveeritud vaas «Baleriin» (1956, ETDM), skulptuurigrupp «Haned» (1959), vaas «Pilvitus» (1964, TLM), graveeritud vaas «Jaroslavna» (1967, TLM), säralõigetega kristallkauss «Ažuurne» ( 1968, TLM) ja komplekt «Karge» (1969, ETDM), vaas «Tundra» (1973, EAM), graveeritud monumentaalne kristallvaas «Kimp emale» (1976, TLM), graveeritud vaas «Õnnitlus» (1996/2001, ETDM) jpt.

Tema töid on eksponeeritud maailmanäitustel Brüsselis (1958), Montrealis (1967), Osakas (1970), kui nimetada vaid kõige olulisemad väljapanekud. Eestis oli tema loomingu suur ülevaatenäitus 1976. aastal Tallinna Linnamuuseumis. Kunstniku viimased isikunäitused toimusid Viljandi muuseumis (2005) ja koos Pilvi Ojamaaga tarbekunsti- ja disainimuuseumis (2006).

Leida Jürgeni loomingut säilitatakse paljudes muuseumides: Vene muuseumis ja klaasimuuseumis Jelagini lossis Peterburis, Moskva tarbekunstimuuseumis, Corningi klaasimuuseumis USAs ja mujal. Eestis on tema loomingut Tallinna linnamuuseumis, tarbekunsti- ja disainimuuseumis, ajaloomuuseumis ja Viljandi muuseumis.

Leida Jürgen oli sädelev ja ideedest pakatav isiksus. Ta oli eeskujuks ja abistajaks paljudele Eesti noortele klaasikunstnikele, kellel ta aitas oma loomingut Leningradi dekoratiivklaasi tehases teostada. Leida Jürgenist jääb helge mälestus.

Eesti Kunstnike Liit

Eesti Klaasikunstnike Ühendus

Leinatalitus on reedel, 10. mail kell 12 Tartu krematooriumis.