Lööme kõvemini, kui rusika suurus lubaks

Villu Veski esinemas Berliinis Eesti Muusika Arenduskeskuse üritusel oma projektiga The Afrostonians.

FOTO: Eesti Draamateater

Eelmisel nädalal leidis Berliinis aset eesti klassikalise muusika kontaktüritus Eesti muusikaekspordi arendamiseks. Euroopas uudse ja julge ettevõtmisega välja tulnud eestlased pälvisid rohkelt kiidusõnu.

Berliin tervitas eesti muusikuid avasüli, süüdates otsekui piduliku sündmuse auks tuhanded kastaniküünlad. See, et Eesti Muusika Arenduskeskuse (EMAK) ambitsioonikas üritus – tutvustada Saksa kontserdikorraldajatele, mänedžeridele ja produtsentidele eesti klassikamuusikat ning luua otsesidemete abil soodne pinnas läbilöögiks sealsel muusikaturul – tõesti küünlaid väärib, sai selgeks juba sama päeva õhtul.

Võrreldes esimese samalaadse ettevõtmisega sügisel Peterburis, kus huvi osutus ootamatult leigeks, kippus Berliini Eesti saatkonna saal kutsutud külalistele kitsaks jääma: kohal oli üle 30 saksa muusikaettevõtja, nende seas mainekate muusikaagentuuride Opus 3 Artists GmbH, Konzertdirektion Schmid, Konzertdirektion Hörtnagel, Impresariat Simmenauer GmbH, Konzerthaus Berlin, Jazz in Ministergärten jmt esindajad.

Huvi Eesti ettevõtmise vastu (seda, et tegu on uudse ideega, mida tuleks hakata korraldama regulaarselt, märkisid kõik usutletud) tõestab ka Euroopa muusikamänedžeride assotsiatsiooni presidendi ja omanimelise kontserdiagentuuri direktori Andrea Hampli kohalolek. Hampli sõnul on Eesti valinud oma muusika tutvustamiseks huvitava vormi.  

EMAKi juhatuse esinaine, kontaktürituse idee ellukutsuja Marje Lohuaru möönab, et muusikaeksport on keeruline tegevus ja eriti raske on võõrsil õigete inimesteni jõuda. Just seetõttu peab ta  hindamatuks Pariisi Sorbonne’i ülikooli professori, Sibeliuse akadeemia külalisõppejõu ja maailma muusikatööstuses  suurepäraselt orienteeruva mänedžeri Kevin Kleinmanni ning üritust ette valmistada aidanud Xoán Elías Castiñeira panust ja kontakte.

Võtmesõna: sidemed

«Kontaktürituste eesmärk on juba tuntud eesti muusikakollektiivide ja tippnimede kõrval Euroopas huvi tekitada ka vähem tuntud ja noorte muusikute vastu. Seetõttu mängivad eesti muusikud ainult eesti muusikat,» seletas Lohuaru, lisades, et  selliste ettevõtmise tulemuslikkust on võimatu ennustada. «Kuigi endiselt on suur huvi eesti koorimuusika vastu, püüame oma programmi ja esinejatega näidata erinevaid muusikažanre ja nende viljelejaid. Lisaks on meil alati kaasas eesti muusikat tutvustavad trükised, videod ja plaadid.»

MTÜ Eesti Muusika Eksport esindaja Juko-Mart Kõlar on veendunud, et eesti muusika ja muusikute rahvusvaheline potentsiaal väärib märkimist: «Laenates ühe rahvusvahelise muusikakonsultandi metafoori, võib öelda, et me lööme palju kõvemini, kui rusika suurus eeldada lubaks, ehk 1,3 miljoni elaniku kohta on Eesti muusikaline tuntus võrreldav meist kümneid kordi suuremate riikidega. Ometi on seejuures olnud seni puudu läbimõeldud süstemaatilisest tegevusest, et seda potentsiaali maksimaalselt ära kasutada. EMAK püüabki ühendada osaliste kompetentsuse ja võimalused, et meie muusika rahvusvaheliselt leviks, professionaalne muusikakorraldus edeneks ja muusikute erialased võimalused avarduksid.»

Jätkake samas vaimus!

Berliini kontserdil esinesid kammerkoor Voces Musicales dirigent Kaspar Männi juhatusel, tšellist Henry-David Varema, klassikalise muusika ansambel U: (Taavi Kerikmäe – klaver, Helena Tuuling – klarnet, Levi-Danel Mägila – tšello) ning saksofonist Raivo Tafenau ja klarnetist Meelis Vind ning Villu Veski koos rahvusvahelise koosseisuga projektiga The Afrostonians (Ole Onabule – vokaal ja Michell Jones – klaver).

Huvi tundsid ka Eesti muusikaettevõtjad: kohal olid Eesti Filharmoonia kammerkoori, rahvusmeeskoori, Eesti Interpreetide Liidu, Pärnu Ooperi, Eesti Muusikafestivalide, Pille Lille Muusikute Fondi jm organisatsioonide esindajad. Eesti Muusikafestivalide nõukogu liige ja Tallinna Filharmoonia direktor Marko Lõhmus ütles, et nii orkestri- kui koorimuusikas hakkab koostöö arenema plaadistustest – suurepärasele salvestusele järgnevad esinemiskutsed ning festivalikorraldajad vahetavad heade tegijate kohta aktiivselt infot.

Hamburgi kontserdikorraldajaid Lars ja Monika Clasenit seob tihe koostöö eesti ansambliga Yxus ning ees ootab järgmine ühisprojekt. «Tänane ettevõte on äärmiselt tänuväärne ja potentsiaalikas,» arvasid nad. Maailmakuulsa kammerkoori RIAS direktor Bernhard Hess märkis, et kuigi neil toimib koostöö Tõnu Kaljuste, Risto Joosti ja praeguse EFK peadirigendi Daniel Reussiga, tuldi üritusele avatuna uutele ideedele ja kontaktidele.

New Yorgi peakontoriga muusikaagentuuri Opus 3 Artists Euroopa esindaja Sophia Grevesmühl, kes otsib uusi andeid ja toetab nende karjääri, kiitis esituste kvaliteeti: «Olen vaimustuses teie noorest koorist Voces Musicales ja tänulik Ameerika kolleegidele, kes mulle siiatulekut südamele panid, lubades, et saan elamuse. Nii see oligi!»

Wieland Artists Management Berlini tegevdirektori Britta Wielandi sõnul oli tegu suurepärase kombinatsiooniga heast muusikast ja vahetust kontaktide loomisest. «Kava oli ülimalt huvitav ja muusikud tasemel. Õhkkond on meeldiv ja suhtlemine lihtne – net­working töötab suurepäraselt, kuigi kõik siin olevad inimesed teavad, et see on tohutult raske töö. Jätkake samas vaimus!»

Saksa festivalide fookuses Eesti

•    6.7 –25.8 toimub Schleswig-Holsteini festival Bewegend Baltisch, mis on pühendatud Eestile, Lätile ja Leedule. Üles astuvad dirigendid Tõnu Kaljuste, Daniel Reuss, Risto Joost, Mikk Üleoja ja Kristjan Järvi, Eesti Filharmoonia kammerkoor, RAM, Tallinna Kammerorkester, Balti Noorte Filharmoonia, kammerkoor Collegium Musicale, ETV tütarlastekoor, Arsise kellade ansambel, Villu Veski ja Tiit Kalluste, Marrit Gerretz-Traksmann, Kalev Kuljus jt ning kõlavad eesti heliloojate kontserdikavad.

•    5.–6.8. toimub Schleswig-Holsteini festivali raames Pärdi festival.

•    21.9 –12.10 leiab aset Usedomi XX Juubelifestival, mis on pühendatud Eestile. Dirigentidena astuvad üles Neeme, Paavo ja Kristjan Järvi ning Tõnu Kaljuste, esinevad EFKK, RAM, Andres Uibo, Maarika Järvi, Martin Kuuskmann, Kalev Kuljus, Villu Veski jt.        

Kommentaarid

Juko-Mart Kõlar

MTÜ Eesti Muusika Eksport

Millisena näete kontaktürituste perspektiivi ja kuhu edasi?

Muusikaekspordi edendamine on Eesti Muusika Arenduskeskuse prioriteet ja Berliini formaat – kontsert kombineerituna vahetute kontaktide loomisega – töötas üllatavalt hästi. Oma kontakte kasutades kutsusime üritusele mitukümmend Saksamaa (eelkõige Berliini) muusikaelu korraldajat. Mul oli pikem vestlus viie delegaadiga, kellest kolmega ajame pärast kontaktüritust asju edasi, kasusaajateks eesti heliloojad. Samuti oldi huvitatud ühest kirjastuslahendusest, mida MTÜ Eesti Muusika Eksport praegu välja töötab. Mitmel Eesti delegatsiooni liikmel tekkis sisukaid kontakte. Seekordne üritus kinnitas, et selline kontaktiloomise formaat, mida seni ollakse harjunud nägema levimuusika valdkonnas, töötab edukalt ka klassika ja džässi puhul.

Loomulikult sõltub edasine tegevus rahalistest võimalustest, kuid ma näen ettevõttel iga-aastast perspektiivi: info hakkab levima ja järgmisel aastal oleks jätkukohtumise korraldamine juba lihtsam.

Villu Veski

muusik ja Eesti Muusikafestivalide juhatuse esimees

Kui kerge või raske on eestlastel Saksa muusikaturul läbi lüüa?

Üldiselt on kogu maailma muusikamänedžerid seda meelt, et Berliin on üks kõige raskemaid kohti, kus esinemisvõimalusi saada, kuid mina olen seda meelt, et Saksamaa ja Berliin on sellise ürituse jaoks ideaalne koht nii kultuurisidemete pikaajalisuse pärast kui seetõttu, et tegu on suure ja tähtsa turuga. Saksamaal toimub palju häid festivale ja oluline on, et nad eesti muusikuid nendele sinna kutsuksid.

Mul on isiklikult tunne, et sakslastele meeldib Eesti, ja tänavu on Saksamaal mitu festivali, kus on lausa eesti programm. Ühiselt niimoodi väljas käies, nagu nüüd Berliinis, oleme tugevama löögijõuga ja õpime ka ise. Eesti-sisene koostöö loob sünergia ja võimaldab meil maailmas paremini nähtavad olla.

Marje Lohuaru

EMAK juhatuse esinaine

Millega EMAK tegeleb ja missugused on selle väljundid?

EMAK loodi 2009. aastal muusika katusorganisatsioonina ja sellesse kuuluvad MTÜ Eesti Muusika Eksport, Eesti Heliloojate Liit, Eesti Jazzliit, Eesti Interp­reetide Liit, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Tallinn Music Week, Eesti Muusika Infokeskus, Eesti Autorite Ühing ja Eesti Kooriühing. EMAK arendab ja koordineerib valdkonna arendus- ja ekspordiprojekte kõigis žanrites.

Meie tegevus on jaotunud kolme laia valdkonda: muusikaettevõtluskoolitused, muusikaeksport ja kontserditegevuse statistika. Muusikaeksporti puudutav tegevus ja selle arendamine toimub koos EASi loomemajanduse tugistruktuuride meetmete raames rahastatava projektiga, mis toimib tõhusalt juba teist aastat ning puudutab otse muusikaettevõtluse ja ekspordi arendamist.

Need kontaktüritused toimuvad EASi ja Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastatava projekti «Muusikaettevõtluse ja ekspordi arendamine» raames, mille eesmärk on tutvustada eesti muusikat ja muusikuid uutel turgudel. Esimene üritus toimus eelmisel aastal Peterburis, äsja lõppes igati kordaläinud üritus Berliinis ja novembri algul ootab eesti muusikuid London.

Kevin Kleinmann

Pariisi Sorbonne’i ülikooli professor, Sibeliuse akadeemia külalisõppejõud, muusikamänedžer

Teist on saanud tulihingeline Eesti toetaja, mis teid Eesti puhul köidab?

Eestis avastasin ma inimeste ja muusika näol kullakaevanduse ja just muusikasektoris tegutsevad teie kultuuri maailmameistrid – teil on, mida eksportida! Eesti muusika on omanäoline ja teil on head muusikud, keda maailmas seni siiski veel liiga vähe tuntakse. Mind üllatas eesti muusikute puhul, et nad pole mitte ainult suurepärased muusikud, vaid ka tugevad kontserdikorraldajad ja mänedžerid. See kõik töötab teie kasuks, see tuleb ära kasutada ja protsessi targalt juhtida.

Lihtne on ettevõtmist rajada pika ajaloo ja traditsioonide toetusel, aga luua midagi täiesti uut, nagu Eesti praegu teeb, on märkimisväärselt raskem. Kuid te olete õigel teel ainuüksi seetõttu, et tegelete inimeste muusika juurde toomisega. Ja kõike ei saa mõõta rahas – pigem on inimlikud kontaktid praegusaja võtmesõna, sest heast muusikast ja muusikuist üksi on vähe. Inimesed on loomult uudishimulikud, otsivad kvaliteeti ja isiklikku puudet – kõik need tingimused peavad olema täidetud, kui tahetakse muusikamaailmas läbi lüüa.

Need kontaktüritused Euroopa eri paigus on alles sõpruse ja koostöö algus, siit tuleb edasi liikuda. Isiklikud head suhted, huvi Eesti vastu, võib-olla isegi armumine Eestisse – selle äratamine on isegi sama tähtis kui konkreetsed esinemiskutsed.

Tagasi üles