Mullu valmis Eestis rekordarv pikki filme

Menukas «Seenelkäik» Eesti film tähistas 2012. aastal 100. sünnipäeva. Juubeliaasta tõi mitmeid häid algupäraseid linateoseid, mille seast kerkis esile Toomas Hussari poliitilise satiiri sugemetega «Seenelkäik». Foto: Liis Treimann

2012. aastal, mil Eesti film tähistas 100. sünnipäeva, valmis Eestis 46 pikka filmi, neist 13 olid pikad mängufilmid ja 33 pikad dokumentaalfilmid, teatas statistikaamet. Ka kinos käidi möödunud 20 aasta võrdluses enim.

Kokku valmis 2012. aastal Eesti filmitegijate käe all 241 filmi, millest 195 olid lühifilmid. Filmitoodangu koguarv jääb siiski alla rekordilisele 2003. aastale, kui valmis 261 filmi, sealhulgas 240 lühifilmi.

Eesti kinodes näidati 2012. aastal 332 filmi, mis oli samuti taasiseseisvusaja suurim arv. Kinodes jooksis 28 Eesti, 134 Euroopa, 154 USA ja 16 muu riigi filmi. Viimastel aastatel on kinodes suurenenud Euroopa ja muude riikide filmide arv ning vähenenud USAs toodetud filmide arv. Kinodes näidatud Eesti filmide arv oli suurim 2011. aastal, kui kinodes jooksis 40 Eestis toodetud filmi.

Kinoskäimine populaarne

Kinos käidi kokku ligi 2,5 miljonit korda, mis oli viimase kahekümne aasta suurim arv. 2011. aastaga võrreldes käidi kinos üle 100 000 korra enam.

Vaadatuimad filmid kinos olid «Jääaeg 4» (171 000 vaatajat), «Skyfall» (95 000 vaatajat) ja «Madagaskar 3» (88 000 vaatajat).

Pingerea 4. kohal oli vaadatuim Eesti film — Toomas Hussari «Seenelkäik» (73 700 vaatajat). Ilmar Raagi «Eestlanna Pariisis» oli vaadatavuse pingereas 15. kohal (36 600 vaatajat) ning Andres Kõpperi ja Arun Tamme «Vasaku jala reede» 21. kohal (33 000 vaatajat). Eesti filme vaatas kinodes ligi 250 000 vaatajat, ehk 10 protsenti kõigist kinokülastajatest.

Kinopileti keskmine hind oli 4,1 eurot ja see jäi varasema aastaga võrreldes samale tasemele.

Pikaks filmiks loetaksevähemalt 60-minutise kestusega kinofilmi või vähemalt 52-minutise kestusega videofilmi.