Saksa meedia Benny Claesseni ja Risto Kübara lavastusest

Süddeutsche Zeitung kirjutab, et Benny Claessen ja Risto Kübar annavad väga isikliku etenduse, mis on täis nende endi teadmisi ja kogemusi. Etenduse jooksul kippus arvustaja Egbert Tholli sõnul kohati ununema, et tegemist on teatrietendusega.

«On kaks alasti meest, paks belglane Claessen ja peenike eestlane Kübar. Nad mängivad teksti, mille kirjutasid mõlemad ise. Jutt käib armastusest ja võitlusest selle nimel, igatsusest ja haavatasaamisest, hirmust ja aukartusest, aga ka teise inimese vastu tuntavast vaimustusest. Tekst ei ole armumisest, see oleks liiga lihtne. Etendus räägib kahe inimese vahelisest kõige suuremast võimalikust lähedusest ja ohust, valust ja õnnest, sellest, mis selle lähedusega kaasneb.» Kogu õhtu oli Tholli hinnangul niisama aukartust äratav ja võluvalt õrn kui meeste pika suudluse stseen.

Abendzeitung kirjutas, et tegemist on äärmiselt avameelse, aga samas sugugi mitte skandaalse etendusega. Leht toob välja, et publik aplodeeris. «Benny Claesseni ja Risto Kübara tükis pole diskreetsust ega valehäbi.» Arvustaja Mathias Hejni leiab, et vaadata laiemalt armastust ja eriti homoseksuaalset armastust käsitlevas tekstiilivabas etenduses neid kahte meest pole ei erootiline ega ilus. Kööginurgaga magamistoas püüavad kaks ennastunustavalt julget näitlejat liigutada autentsust ja ehedust otsiva teatri ning ekshibitsionismi vahelisi piire.

Münchner Merkuri hinnangul on tegemist jõulise kehateatriga, kus lihased tõmblevad ja reied kokku põrkavad. Arvustaja Katrin Hildebrand rõõmustas, et laval on lõpuks ometi ehtsad inimesed, mitte Barbie-nukud. «Volüümikas belglane ja ultrapeenike eestlane, kaks imeliselt ehedat inimest, lavastasid etenduse ise. Seda on tunda. Mõlemad mängivad kogu intensiivsusega. Neil pole suhtlemiseks ühist keelt, on vaid kehad. «Kui nad nääklevad, hingeldavad, istuvad, põrnitsevad, suitsetavad, teineteise peal lebavad ning iga liigutust lõputult kordavad, ilmneb huvitaval kombel inimsuhete mitmekülgsus. Igatsus läheduse järele, haprus, vihkamine. Rohkemat pole vajagi.»

Tagasi üles