/nginx/o/2013/06/26/1855788t1hba68.jpg)
Tõsi, see kõik on tõsi. Selline armastus ongi!» võttis saksa noormees ühe kokku lavastuse «Spectacular Lightshows». Palju erinevat teatrit näinud noormeest oli Risto Kübara ja Benny Claessensi ühiselt loodud lavastus liigutanud, see meeldis talle, ta pidas nähtut eriliseks ja erinevaks.
«Kui tavaliselt on etendused nii intensiivsed, sa saad etenduses nähtu, lavastuse teemade ja oma eluga paralleele tõmmata alles pärast etendust, siis siin anti võimalus juba saalis iseendaga tegeleda, sa said korraks endasse sulguda ja siis uuesti etendusse sisse minna,» seletas noormees põlevi silmi. Esietenduse võttis publik väga hästi vastu, saal jälgis laval toimuvat tähelepanelikult, toolide krigin, inimeste nihelemine ei riivanud kõrva.
Tõsi, kui kaks alasti meest – Risto Kübar ja Benny Claessens väliselt nagu Suur Peeter ja Väike Peeter – olid etenduse esimesed kolmkümmend minutit peaaegu et vaikides teineteise kätega mänginud, kord partneri käsi eemale lükates, siis taas tema kätest haarates, seda embuste-kakluste kätetantsu peaaegu pulksirgelt seistes korranud ja korranud, siis kahe vaataja kannatus katkes. Saalist lahkus keskealine paar.
Aga see, et saalist lahkutakse, on Saksa teatris tavaline, ülejäänud vaatajad, enamjaolt samuti nooremas keskeas mehed ja naised, aplodeerisid etenduse lõppedes tänulikult.
Kübar ja Claessens suutsid vaid kehadega mängides edasi anda kahe inimese vahelise tõmbumise ja tõukumise, nende armastuse loo. See lavastus on ühteaegu poeetiline ja realistlik. See, et teineteist armastavad mehed, pole oluline, kahe mehe vahel on tõmme, kuid puudub homoerootika, see on kirg, vajadus, rõõm, tüdimus, valu, igatsus, hellus.
Münchner Kammerspiele lavastust pole ühegi Eesti teatriruumi lavastusega võimalik võrrelda. Kõigepealt juba vormiline pool on ehmatavalt mõjuv – anonüümset hotellituba, külaliskorterit, täpsemini Münchner Kammerspiele külaliskortereid meenutavasse ruumi sisenevad kaks riides meest, kes tervitavad ja tänavad publikut ning siis võtavad eneselt riided seljast.
Heledates toonides päikeseküllane korter mõjub avatud esipaneeliga nukumajana – saalis istudes näed sa korterit ümbritsevat tühja ruumi, musta teatrisaali, kuhu lava-korter on asetatud. Nii oled sa vaatajana kogu aeg teadlik, et sa vaatad lavale, kuhu tulid näitlejad, kes publikule esitavad nüüd ühte lugu, aga samas sind haaratakse nii kaasa ja sa usudki kõike. Nii nagu lapsepõlves ärkasid nukud ellu.
Kogu etenduse on näitlejad sõna otseses mõttes alasti, see on ülim julgus, ülim ausus, ülim maskitus. Kehade kontrast on võimas. Kuna näitlejatele on alastus loomulik, muutub see ka publikule loomulikuks. Kübar ja Claessens on koos, nad on armastajad, nad on lähedased, kes ei häbene teineteist, neis on kirge, tülpimust, neis on armastust. Nad ongi armastus.
Meeste sõnaline dialoog on peaaegu olematu (seda suurem on nende kehaline dialoog, viimase higipiisani teineteise tunnetamine). Tegelikult nad ei räägigi laval, näitlejad on õrnalt sosistades lugenud laused ingliskeelsena linti, publikuni jõuavad need kõlaritest. Äravahetamiseni sarnase häälega öeldu võid aga omistada täpselt sellele mehele, kellele soovid. Saksakeelne tõlge kuvatakse nimedele, tegelastele viitamata seinale. Dialoogide esitamise võte mõjub tummfilmilikuna.
Nii nagu näitlejate käte embuste-tõukumiste mängu, on ka järgnevaid stseene, olgu selleks teineteisele otsa vaatamine, suudluse arglik proovimine või oinaste puksimisena näiv maadlus, tavateatri mõistes ülimalt venitatud. Aga samas selline mantralik korduses aitab «Spectacular Lightshows» sõnumil puhastuda kõigest liigsest, nagu näitlejate sugu, alastus jne, ja jättes alles vaid kõige olulisema – armastuse.
«Spectacular Lightshows» on NO99 teatri näitleja Risto Kübara teine roll Münchner Kammerspiele teatris. Esimeseks lavastuseks oli lõppenud hooajal esietendunud «Orpheus steigt herab». Lisaks on Kübar mänginud ka kahe teatri koostöölavastuses «Three Kingdoms».
*) Die Liebe – armastus
«Spectacular Lightshows Of Which U Don’t See The Effect»
Idee, lavastus ja laval Benny Claessens, Risto Kübar
Dramaturg Sabrina Schmidt, lavakujundus Teresa Vergho
Esietendus 21. juunil Münchner Kammerspiele Spielhalles
/nginx/o/2014/11/25/3552393t1h8c98.jpg)