Veidi enne 20. Õllesummeri avatoosti viskab kuuendat aastat festivali avalikke suhteid korraldav Reno Hekkonens miljoni pisiasjaga tegelemisest surmani väsinuna end korraks diivanile rännu- ja kirjandusmõtteid mõlgutama.
Hullumeelne päev täis suhtlemist ja mõtlemist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ärkan 6.30. Sunnin end edasi magama.
8.00 Äratuskell mängib Mozarti 40. sümfooniat. Mulle õudselt meeldib rahulik muusika. Magan veel 15 minutit.
8.15 Telefon sisse. Neli vastamata kõnet, üks sõnum. Teen kange musta kohvi. Duši all mõtlen, millistele artistidele pean täna helistama ning kellega ja millest kontoris rääkima. Muretsen natuke, kas Pet Shop Boysi ja Gradusyga läheb kõik hästi. Välisartistidega võib alati kõige kergemini midagi juhtuda!
8.25 Lülitan sisse BBC. Mitte et ma seda jälgiks, lihtsalt taustaks. Joon kohvi ja loen kirju. Vaatan läbi peamised portaalid. Öö jooksul pole midagi juhtunud.
8.45 Panen end lõpuks riidesse. Trepist alla joostes joon kohvi, kuni autoni jõuan. Alles jäänud kohvi viskan minema. Koduvärav ei tule lahti. Lähen natuke närvi. Pean kiiresti lauluväljakule Õllesummeri kontorisse jõudma. Helistab Marje Hansar (Õllesummeri peakorraldaja – toim), kes sõidab Sky Plusile intervjuud andma, aga ei tea, kuhu peab minema. Seletan. Saan värava lahti.
9.10 Lauluväljakul ei lasta mind väravast sisse. Seletan, et töötan siin. Kontoris on hullumaja puhvet. Kõik jooksevad ja sebivad. Saan kümme küsimust korraga.
9.20 Teen kohvi ja helistan Hendrik Sal-Sallerile. Täna on laupäevase suurkontserdi «20 magamata aastat» proov. Küsin, kas kõik sujub. Sujub. Loen ja vastan e-kirjadele.
9.45 Küsin inimestelt kontoris ükshaaval, mis küsimusi kellelgi oli. Veel rohkem segadust. Kirjutan üles asjad, mida tuleb teha esimesena.
10.00 Helistan läbi uudisteportaalid. Lepin kokku Sal-Salleri ja Ott Leplandi proovide kajastuse. Saadan välja pressiteate. Tõmban PR-tabelist maha teemasid, mis on juba kajastatud.
10.20 Tivoli veok hakkab karusselle maha laadima. Jube müra ja meeste karjumine. Nii jääb päeva lõpuni. Mõtlen, kuidas mu perel läheb ning mida ma teeks siis, kui ei teeks seda tööd, mida teen.
10.40 Helistavad ajakirjanikud. Esitavad küsimusi. Vastan. Kustutan kirju teemal «Tsau, kas õllesummerile tasuta pileteid saab?».
11.00 Vaatan peeglisse. Käib küll! Annan platsil teleintervjuu Pervõi Baltiiski telekanalile.
11.20 Teen hunniku tekste meediasse ja Piletilevisse. Tõlgin tekstid vene keelde. Jube aeganõudev.
12.00 Joon kohvi ja söön mikrolaineahjus soojaks lastud pannkooki. See oli ainus asi, mida sai kodust kaasa võtta. Kirjutan ajakirjanikele lahti «20 magamata aastat» kontserdi kontseptsiooni. Pean läbirääkimisi Getter Jaani, Karl-Erik Taukari, Sal-Salleri, Genka ja Inesega.
12.30 Helistatakse «Reporterist». Ott Lepland pidi täna saates olema ja sõitis kohale, aga selgus, et olime «Reporteriga» kuupäeva suhtes üksteisest mööda rääkinud. Kuigi ma üldiselt püüan mitte närveerida, ajab selline asi mind kohutavalt endast välja. Kogu aeg mingid jamad. Tahaks jäätist. Mõtlen, kas lähen septembris ainult New Yorki või sõidan ka läänekaldale sõpradele külla.
12.45 Kopeerin eitavaid vastuseid akrediteeringutaotlustele – neile, kes on hiljaks jäänud või tulevad kuskilt meediakanalist, mida pole olemas.
13.00 Suitsetades ja kohvi juues teen tiiru platsil. Tallinn Star Weekend pole ikka veel oma punast vaipa ära koristanud. Vaatan, kuidas lavad ja telgid kerkivad. Peaksin luuletajaks hakkama.
13.15 Kirjutan abilistele, mida on vaja selle nädala jooksul veel teha. Annan telefonitsi intervjuu Vikerraadiole. Meilid, meilid, meilid…
13.57 Viskan diivanile ja lülitan ennast kolmeks minutiks välja. Kuulan mingit hallukat lugu. Tais õpitud mediteerimistehnikaga saan end niimoodi välja puhata.
14.00 Sõidan Raadio 2 intervjuud andma. Mõtlen keset intervjuud, et see on liiga pikk. Talvel võiks sõita kas Brasiiliasse või Peruusse. Kolmkümmend minutit on liiga palju.
14.30 Jakobsoni tänava stuudios laulavad Karl-Erik Taukar ja Getter Jaani «Tuulevaiksel ööl». Prooviruum on ilus. Mõtlen, millises kohas ja kuidas oma romaanilaadset kirjatükki edasi arendada. Taukar laulab Koit Toome «Mälestusi». Hmm, pole paha. Kartsin, et see ei hakka tööle, aga hakkab. Delfi tuleb pildistama.
14.50 Väljas sajab padukat. See veel puudus ...
15.00 Sõidan ära. Helistatakse Arterist. Sõidan tagasi.
15.20 Lauluväljakul on nii palju kaubaautosid, et ma ei pääse kontorisse. Olen kannatlik.
15.30 Joon kohvi ja laulan köögis koledat venekeelset laulu «Guljai Muzik». Seda armastas laulda mu isa, kui ta svipsis ja lõbusas tujus oli.
15.40 Pildistan telefoniga ehitusplatsi. Seal lõhnab värskelt niidetud muru nagu lapsepõlv. Helistan Carmen Cateringi peakokale ja lepime kokku tema intervjuu Tallinn Cityle.
16.00 Uurin tiimilt, mitu tonni liha ja mitu liitrit õlut Õllesummerile tuuakse. Need on faktid, mis meediat huvitavad. Kirjutan tekste ja ripun telefoni otsas. Vaatan tühja pilguga laululava kontorist läbi akna mere poole.
16.40 Loen läbi portaalid. Täiendan vastuvõtu nimekirju.
17.30 Valin uudistele fotosid. Õllesummeri projektijuht Andrius Videnski kostitab mind strippar Marco videoga. Vaatan üle homsed tegemised ja intervjuud.
18.00 Räägin Ott Leplandiga tema kolmapäevasest esinemisest, Anne Veskiga tema laupäevasest suurkontserdist. Lepin kokku esinejate intervjuusid.
18.15 Mõtlen läbi Pet Shop Boysi kajastused, kuniks nad Eestis on. Kirjutan e-kirju.
18.30 Vaidlen Swedbankiga. Loen läbi paberlehed.
19.00 Sõidan koju. Kodus on külmkapis tühjus. Lähen poodi. Tulen välja kahe jogurtiga, kuna ei suutnud ühte teisele eelistada.
19.30 Söön jogurtit ja teen paar kõnet.
19.50 Lülitan sisse teleka. Vaatan uudiseid. Loen läbi portaalid.
20.50 Sõber tuleb külla.
21.30 Viskan sõbra välja ja lähen voodisse. Vaatan arvutist mingit ajaloolist dokumentaali ja jään magama.