/nginx/o/2009/05/09/176364t1h875a.jpg)
Kristina Normani näitus «After-War», millest Eestis on vilksamisi nähtud vaid 9. mail Tallinnas Tõnismäele viidud kuldsõdurit, pälvib Veneetsia kunstibiennaalil suurt tähelepanu.
Kuldsõdur äratab Veneetsia biennaalil suurt tähelepanu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kristina Normani kuldsõdurit ilmestavad Veneetsia kunstibiennaalil kolm videot: esimene neist näitab Eesti vene kogukonna iga-aastast tähistamist pronkssõduri juures Tõnismäel, teine kahe-aasta tagust märulit Tallinnas ja kolmas näitab kunstniku sekeldusi politseiga, kui ta üritas Tõnismäele paigaldada kuldsõduri, vahendas ERR Uudised «Kultuuriuudiseid».
Eesti kaasaegset kunsti on sageli kritiseeritud, et vaatajad ei saa kunstniku mõttest enne aru, kui loevad seina pealt silti. Veneetsias Eesti paviljonis seda muret ei ole, publik üldjuhul teab, kes või mis on pronkssõdur.
Huvi Eesti paviljoni vastu on suur - esimese nelja päevaga käis kuldsõdurit vaatamas 2267 inimest.
«Inimestes tekitas küsimusi, kas võim saab jõuga rituaale muuta,» rääkis Kristina Norman. «Samamoodi soovivad näituse külastajad saada teada rohkem ajaloo kohta ning siis see viimane 9. mai asi - inimesi huvitab, kas ma ikka sain politsei käest oma skulptuuri tagasi või mitte.»