Vennad Kallased leiutasid jälle

Tiit Tuumalu
, kultuuritoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaspar (vasakul) ja Kaur Kallas demonstreerivad filmivõtetel kasutatava uue valgustussüsteemi kompaktsust.
Kaspar (vasakul) ja Kaur Kallas demonstreerivad filmivõtetel kasutatava uue valgustussüsteemi kompaktsust. Foto: Toomas Huik

Eesti ettevõte tungib uudse LED-filmivalgustussüsteemiga rahvusvahelisele turule.

Mobiilse 3D-kaamerasüsteemi väljatöötamisega ka rahvusvaheliselt tuntust kogunud vennad Kaur ja Kaspar Kallas jätkavad oma silmapaistvat innovatiivset tegevust, leiutades üha uusi viise, kuidas moderniseerida filmitööstuses kasutatavat võttetehnikat.

Nüüd on pärast kolmeaastast ajude ragistamist valminud lihtne, kompaktne ja ökonoomne LED-lampidel põhinev valgustussüsteem, mis asendaks võtetel seni kasutatavaid standardseid keraamilisi haliid- ehk HMI-prožektoreid.

«See on täiesti uus kontseptsioon, mis võimaldab märkimisväärset rahalist kokkuhoidu ning suuremat paindlikkust ja kasutusmugavust, ilma et valgusjõudlus väheneks,» kinnitas Kaur Kallas.

Seni pole filmitööstus LED-tehnoloogias peituvat potentsiaali ära kasutanud, on piirdutud vaid HMI-prožektoreid toetava funktsiooniga – nii oleks vendade Kallaste leiutis üks esimesi, mis seda teeb. Oluline on sealjuures just lahenduse terviklikkus: komplekt ei koosne mitte ainult kolmest eraldi valgustist, vaid sinna kuuluvad veel optika, hajutid, toiteplokk, wifi-moodul ja tarkvara, millega kogu süsteemi juhtida.

«Esimene tõuge tulenes vaimustusest LED-tehnoloogia pakutavatest eelistest ja siis pettumusest, kuidas filmivalgustitootjad ei ole võimelised neist eelistest lähtudes sobivaid lahendusi pakkuma,» põhjendab Kallas tagantjärele LED-valgustite juurde jõudmist.  

Prototüüpe on juba katsetatud Põhjamaades ja Poolas, kus asub ka vendadele kuuluva firma Digital Sputnik harukontor. Vaimustust on Kalda sõnul jaganud kõik katsetajad, kelle seas on nii stuudioid kui võttetehnika rentijaid. Skandinaavia turule sisenemiseks on leitud ka müügiesindaja – õnnestumise korral avaneks uks kogu Euroopasse.

Kavas on süsteem patenteerida ja jõuda ka ookeani taha ning Aasiasse.  

Esimesed komplektid peaksid tehasest tulema juba jaanuaris, praegu käivad läbirääkimised võimalike rahastajatega. Tootja nime Digital Sputnik veel ei avalikusta, küll hakatakse neid tegema Eestis. 2013. aastal on kavas toota 300 komplekti. Ka selle hinda hoitakse veel saladuses.

Eeliseid uuel süsteemil võrreldes olemasolevaga jagub. Esiteks on see tunduvalt väiksem ja kergem: ühe kuubikujulise valgusti suurus on vaid 10 x 10 x 9 sentimeetrit. Suurema võimsuse saavutamiseks piisab, kui laduda valgusteid ja toitepaneele üksteise otsa nagu legoklotse.

Teiseks tarbib see vähem voolu. Kolmandaks on suurema kasuteguriga. Neljandaks ei lähe kuumaks. Viiendaks ei vaja kõrgepinget. Kuuendaks pole plahvatusohtlik. Seitsmendaks ei kiirga UVd. Kaheksandaks töötab 2000 tunni asemel 40 000 tundi ja on hooldusvaba.

Miinuseks on väiksem värvispekter, aga selle täiustumine on üksnes aja küsimus.

Kallas toob piltliku võrdluse: kui praegu on võttepaiga valgustamiseks vaja bussi ja generaatorit, siis tulevikus piisab universaalkerega autost, generaatorit pole aga üldse vaja. «Teoreetiliselt on võimalik valgustuse pealt kokku hoida kuni 50 protsenti,» väidab ta.

Projekti eelarve on 1,3 miljonit eurot, rohkem kui 700 000 euroga on seda toetanud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.

Prillikino ei kao elust kuhugi

Ei pea arvama, nagu oleks 3D vendade Kauri ja Kaspar Kallase elus juba minevik. Oma originaalset 3D-kaamerasüsteemi renditakse endiselt välja, kuigi nii säravat teost nagu Werner Herzogi «Unustatud unelmate koobas» pole sellega enam üles võetud.

«Arendame seda vaikselt edasi ja ootame, et tehnoloogia areneks veel veidi, et oleks võimalik välja töötada tõeliselt mobiilne lahendus, mis kuuluks juba järgmisse põlvkonda. Praeguse tehnoloogilise taseme juures oleksime sunnitud liiga palju kompromisse tegema, mida me teha ei soovi,» selgitas Kaur Kallas.

Ta lisas ka, et LED-valgustite turg on praegu märkimisväärselt suurem ja 2013. aastal peaks seal aset leidma suurem revolutsioon. «Me ei taha sellest rongist maha jääda.»

Maha pole maetud ka mõtet teha Eesti esimene pikk 3D-mängufilm – nii taotletakse peagi toimuval Eesti Filmi Sihtasutuse filmiprojektide võidukaitsmisel sellele arendustoetust. Tegu oleks ühiskonnakriitilise zombifilmiga «Kellel on Pikem», mille stsenaariumi on kirjutanud Kivisildnik.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles