Pühad mürinad folgipealinnas

Nädala alguses ja eilegi käis Viljandi lossimägedes veel kibe ehitus. Tänaseks peab aga kõik valmis olema ning pühapäevani kestev folgipidu saab avapaugu juba kell üks päeval. Foto: Kenno Soo / Sakala

Nii nagu kahekümnel eelnevalgi aastal täitub Viljandi tänasest kuni pühapäevani pärimusmuusika ja -muusikute ning selle muusika huvilistega. Paarisaja kuulajaga ühest õhtust 1993. aastal on kasvanud suursündmus, mille järgi aega arvata ja mille toimumine ei jää märkamatuks ka neile, kes ise noil päevil Viljandisse ei tõtta.

Viljandi pärimusmuusikafestival, sõprade jaoks lihtsalt folk, kannab tänavu alapealkirja «Püha müristus», millega tahetakse tähelepanu juhtida pühade tähistamise muusikalistele rituaalidele nii meil kui mujal maailmas.

Festivalipealiku Ando Kivibergi sõnul on suur osa pärimusmuusikast tugevalt seotud pühade tähistamise kombetalitustega. Eri kultuuridel on erinevad peotavad, mille tutvustamine ongi võetud seekordsel festivalil fookusesse. Kivibergi kinnitusel on tänavune festival segu vaiksest ja haprast, aga ka müristavast ja möllavast muusikast ning tantsust, mille sõnapaar «püha müristus» kokku võtabki.

Aastatega selgeks harjutatud rütmis on tänavugi festivalimelu keskmes Kaevumägi ja Kirsimägi ning Roheline lava, Jaani kirik, Lennukitehas ja peotelk Vabaduse platsil. Aga nagu igal aastal, on ka uut – debüüdi festivali kontserdikohana teeb Viljandi muuseumi hoov.

Teise uudisena tuuakse pärimusmuusika lähemale linnarahvale ja külalistele, kes festivaliplatsile veel jõudnud pole, aga veedavad aega Viljandi raekoja platsil. Reedel ja laupäeval sõidab keskpäeval kaheks tunniks raeplatsile veoautolava, mille kastist saab tasuta kuulata festivalil esinevaid artiste.

Põhiprogrammi osadena leiab tänavugi traditsioonilised öised sussisahistamised aida suures saalis, PÖFFi filmiprogrammi ametite majas, Ööülikooli loengu, mille sel aastal peab rahvapärimuse ja pühapaikade uurija Ahto Kaasik, muinasjututoa ja käsitööhoovi. Regilaulupesas Kondase keskuse hoovis on kolmel päeval võimalik osa saada päris ehtsast setu pulmast.

Festivali esinejate nimistus on taas põnevaid artiste maailma eri paigust. Nii tuleb Alaskalt kohale neljaliikmeline ansambel Pamyua, mis koosneb väikese rahvakillu, yupikide liikmetest. Esitades loitse oma emakeeles, mida kõneleb maailmas vaid 28 000 inimest, esindab see nelik kestmajäänud inuiti pärimust.

Esinejaid tuleb tänavusele folgile veel Hiinast, Türgist, Iirimaalt, Indiast, Horvaatiast, Jaapanist ja mitmelt poolt mujaltki.

Põhiprogrammi kõrval toimub sel suvel ka XXI Viljandi pärimusmuusikafestivali kõrvaprojekte, mis annavad muusikalisele melule lisavärvi. Koos taaskasutusmoekunstnikega algatati projekt, mille eesmärk oli leida rakendus eelmistest aastatest seisma jäänud festivalisärkidele. Koostöös Eesti Rahva Muuseumiga kutsutakse aga külastajaid üles osalema kodumaa piltide kogumise aktsioonil.

Mullu rohket kõlapinda leidnud muudatus, millega toidutänavast tehti festivaliala, kuhu pääseb piletiga, püsib tänavugi. Eelmise aasta festivali ajal korraldati publiku seas ka küsitlus, mille enam kui 700 vastanust 70 protsenti soovis, et piiratud festivaliala ehk pärimeeter oleks ka järgmistel festivalidel.


Viljandi folk

•    25.–27. juulini Viljandi lossimägedes, Vabaduse platsil, Lennukitehases ning eri paigus üle linna.

•    Esinejad Hiinast, Türgist, Iirimaalt, Indiast, Horvaatiast, Jaapanist ja mujalt.

•    www.folk.ee