Kui Tomuski tekst on ühesuunalisem, süžee selgem ja piiritletum, siis Saare jutt hoiab vallatult harali, meenutades ehedat mõtlemist, ergutab fantaasiat ja tekitab allusioone. Sellist naiivset, kuid täiskasvanuelust oma järeldusi tegevat lapsjutustajat on sageli kasutanud ka Kristiina Kass.
Kohati meenutab teos ka Peeter Sauteri laiskade ja muidu-laste raamatuid (illustraatorgi on neil sama), kuid kui Sauteri teksti toidab fantaasia, siis Saare teos põhineb reaalelul. Aeg-ajalt võib aga see igapäevaelu olla pöörasemgi kui Sauteri fantaasiad.
Omamoodi õõnestajad ja lastekirjanduse piiride kompijad on aga mõlemad. On tõenäoline, et mõnegi konservatiivsema täiskasvanust lugeja paneb õhku ahmima peatükk, milles Vassel annab aru, kuidas neil tülitsetakse. Võib-olla tundub lasteraamatu jaoks liiga julm ka lugu seatapust.
Muu maailma kirjandusest meenutab Saare raamat ungarlanna Eva Janikovszky üldtuntud teoseid «Minuga juhtub alati midagi», «Kui ma oleksin suur» jt ning tšehhi kirjaniku Michal Vieweghi kogumikku «Lühikesed muinasjutud väsinud lapsevanematele».
Eelmainitud artiklis rõhutab Ilona Martson ka krutskimeeste raamatute illustratsioonide märgilist iseloomu. «Raamat õnnestub siis, kui kunstnik on mõttekaaslane, sarnase maailmatajuga inimene,» leiab ta. «Kuidas meil asjad käivad» on illustreerinud Alvar Jaakson, kes võiks tihemini lasteraamatutele pilte teha.
Ta joonistab väheseid värve kasutades nappe, kuid ilmekaid pilte, mitte autori lugu kopeerides, vaid sageli hoopis edasi jutustades või sellele mõnel muul kombel lisaväärtust andes. Osa illustratsioone (nt pildid lk 39 või lk 107) püüab üldtuntud piirest välja murda. Värskendav raamat juba alates peategelase nimest, humoorikast ja värvikast tekstist kuni vaimukate illustratsioonideni välja.
Uus raamat
«Kuidas meil asjad käivad»
Illustreerinud Alvar Jaakson