Eestlaste põhihobiks on koorilaul

Koorilaulu populaarsust on aidanud tõsta ka telesaade «Laululahing». Pildil on tänavuse hooaja võitnud Tõrva neidude koor. Foto: Liis Treimann

Mullu tegeles Eestis ligi 73 000 inimest mõne rahvakultuuri alaga, populaarseim harrastus oli koorilaul.

Mullu käis vabal ajal laulmas 41 000 inimest, kellest 39 000 tegeles koorimuusikaga, teatas statistikaamet. Tegelejate arvu poolest järgnesid rahvatantsijad, keda oli 18 000.

Lisaks oli veel üle 4000 pillimängija, kellest 2700 mängib puhkpilliorkestrites.

Eestis oli ligi 1400 harrastuskoori ja 300 muud ansamblit. Peaaegu 1200 rahvatantsurühma, ligi 200 rahvamuusikaansamblit ja üle 130 puhkpilliorkestri.

Lisaks sellele veel ligi 350 harrastusteatrit või näiteringi, 230 käsitööringi, 125 folkloorirühma ning muid harrastuskollektiive ja ringe.

Harrastajatest ligi poole moodustavad lapsed. Üle 70 protsendi rahvakultuuri harrastajatest on naised. Mehi oli enam vaid puhkpillimängijate seas. Kultuurimaju, rahvamaju ja huvikeskusi oli Eestis Rahvakultuuri arendus- ja koolituskeskuse andmeil 372.

Viimase kümnendi jooksul on harrastuskollektiivide arv vähenenud ligi poole võrra ja harrastajate hulk 40 protsenti. Laulmisega tegelejaid on jäänud vähemaks ligi viiendiku ja pillimuusikaga tegelejaid ligi 40 protsenti. Samas on koorilauljate arv jäänud samale tasemele ja puhkpillimängijate arv isegi viiendiku tõusnud.