Sirbile otsitakse uut peatoimetajat

Kaarel Tarand.

FOTO: Tairo Lutter

SA Kultuurileht otsib ajalehele Sirp uueks viieaastaseks perioodiks peatoimetajat, kultuurilehe praegune juht Kaarel Tarand jätab esialgu saladuseks, kas ta sellele kohale taas kandideerib.

SA Kultuurileht kuulutas välja konkursi ajalehe Sirp peatoimetaja ametikoha täitmiseks alates 5. detsembrist 2013 kuni viieks aastaks.

Kaarel Tarand ütles, et tema taaskandideerimine sõltub paljudest asjaoludest. «Ma jään igal juhul otsese vastuse võlgu, sest ma ei taha, et teised saaks sellest kohe esimesel päeval järeldusi teha - jäägu see spekulatsioonide allikaks.»

«Aga sõltumata sellest, mida mina peaksin tegema, siis konkursse ju selleks korraldatakse, et leida parim tegelane Sirbi peatoimetajaks. See saab selguda, kui võimalikult palju häid inimesi kandideerib, nii et ma tahaks kindlasti kõiki, kes tunnevad, et neile meeldib teha kultuuriajakirjandust, julgustada kandideerima,» ütles praegune peatoimetaja.

«Praegused signaalid selle kohta, kui palju meil raha on järgmistel aastatel, on väga mittejulgustavad. Sellisel juhul tekib kõigil, kes sellesse ametisse satuvad, olukord, kus on sul küll head plaanid, ent raha nende elluviimiseks pole.»

Enne oma otsuse langemist tahaks Tarand kuulda kultuuriajakirjandust välja andva SA Kultuurileht asutajalt ehk valitsuselt kultuuriministri isikus, mis on nende plaan: «Täpsemalt, kas me võiks näha mingisugust indikatsiooni, kas lähema viie aasta jooksul saab ka midagi investeerida jne. Praegused signaalid selle kohta, kui palju meil raha on järgmistel aastatel, on väga mittejulgustavad. Sellisel juhul tekib kõigil, kes sellesse ametisse satuvad, olukord, kus on sul küll head plaanid, ent raha nende elluviimiseks pole.»

«Nii et olulisem sellest, mida üks või teine palgasaaja tahab teha, loeb see, mida asutaja tahab. Minu meelest on praegu olukord süngelt tasakaalust välja läinud – riik on loonud sihtasutuse ja seadnud ka mingi sihi, mis tuleb laias laastus meie põhiseaduse preambulast, et me peame kõrgkultuurilist eestikeelset infokeskkonda üleval. Kui nüüd aga asutaja ei finantseeri seda adekvaatselt, nii et seda sihti oleks võimalik täita, pole põhjust seda kuidagi heita ette töötajatele,» rääkis Tarand.

«Praegune kultuuriministeeriumi poliitika, et minge teenige ise raha, on oma vastutusest kõrvale hoidmine. Asutatud on ju kultuurilehtede väljaandmiseks sihtasutus ja võetud see riigi vastutusele justnimelt seepärast, et turul sellist asja teha ei saa,» leidis ta.

Muutub kujundus

Tarandi sõnul vajab Sirp eelkõige investeeringut inimestesse. «Meil on uus kujundus enam-vähem valmis tehtud, sealhulgas muudetud seda värvilisemaks. Samuti on arvestatud, et septembri keskpaigast saab seda trükkida ka natuke paremal paberil,» märkis ta.

Sirbi eelarves on aga trüki- ja levikulud vaid kümmekond protsenti, ülejäänud on palgad ja honorarid-autoritasud. «Ning need mõlemad kategooriad on allpool viisakat arvestust. Minu arust kõrgharidusega ja osaliselt kraadidega professionaalsete, staažikate autorite palk umbes 700 eurot bruto ei ole mingi palk.» Samuti ei saa tema hinnangul olla kõrgel tasemel, läbi komponeeritud tekstide honorari suurus mõnikümmend eurot lehekülje eest. «Inimene ei saa olla kulu riigi jaoks!» lootis Tarand muudatust valitsuse suhtumises.

Tagasi üles