Akadeemiline õhtu Jaapani orkestriga

Dirigent Mihkel Kütson. Foto: Mihkel Maripuu

Neljapäeva, 15. augusti õhtul toimus remondist toibuvas Estonia kontserdimajas Orchestra Ensemble Kanazawa kontsert, dirigeeris Mihkel Kütson ja soleeris Marcel Johannes Kits.

OEK on Jaapani juhtiv kammerorkester, mille koosseisus on 40 muusikut üle kogu maailma. Orkestri asutas 1988. aastal Hiroyuki Iwaki, praegu on nende muusikadirektor rahvusvaheliselt tuntud dirigent Michiyoshi Inoue. Aastas antakse üle saja kontserdi ja nende repertuaar hõlmab nii klassikat kui ka nüüdismuusikat.

Kontsert algas ja lõppes vana tuntud klassikaga – Mozart ja Beethoven. Vaevalt oli saalis ühtki inimest, kes neid kahte teost varem kunagi kuulnud polnuks: Mozarti «Figaro pulma» avamäng ja Beethoveni kaheksas. Sinna vahele jäi muusikat Mendelssohnilt, Glinkalt, Faurélt ja Takemitsult.

Kanazawa orkestrit kuulates ei ütleks, et laval on ainult 40 muusikut ehk vähem kui pool sümfooniaorkestrit. See kollektiiv pole väga temperamentne, nende mäng on korralik ja akadeemiline ning tundub, et kõik, mis helilooja on kirja pannud, ära mängitakse. Sügav kummardus neile selle eest.

Esimeses pooles oli orkestri sees kohati tunda teatavat ettevaatlikkust ja vaoshoitust. Kuigi minu arust põhjuseta, sest pillid olid hääles ja lava täis suurepäraseid muusikuid, karta pole ju midagi. Beethoven oli selle eest jälle vägagi julgelt mängitud ja elav. Mihkel Kütson – endine Vanemuise peadirigent ja nüüdseks üle kümne aasta tegutsenud suure menuga Saksamaal – on orkestri ees muhe, püüdlik ja igati heatahtlik. Selle orkestri tõeline staar on esimene viiul. Lihtsalt super. Kahtlemata eestvedav jõud läbi kogu kontserdi.

Õhtu solist oli telekonkursi «Klassikatähed 2013» võitja Marcel Johannes Kits. See 18-aastane tšellist soleeris Fauré «Eleegias» c-moll tšellole ja orkestrile. Tavalisest teismelisest on asi kaugel. Kits on pilliga üks. Kahju on ainult sellest, et solisti sai kuulda nii vähe. Kuuest kavas olnud teosest mängis Marcel ainult ühes võrdlemisi lühikeses loos. Tegu on kahtlemata väga andeka noore inimesega ja olen täiesti veendunud, et Kits oleks hakkama saanud ka millegi palju keerukama ja pikemaga. Hea meelega oleks kuulanud veel tema tõsist ja süvenenud mängu Itaalia pillimeistri Francesco Toto tšellol.

Väga meeldis Takemitsu valss. Orkester elavnes selle müstilise loo ajal ja silme ees hakkas jälle kord millegipärast jooksma tore film – küünaldega valgustatud suures ruumis tantsib keset saali üksainus paar.

Kontserdi kava oli iseenesest huvitav ja ka üpris erinev. Aga sellegipoolest oleks võinud kavas olla rohkem Takemitsut ja vähem tüüpilist klassikat.

Tore näha, et rahval on keset suve huvi ja saal publikut päris täis. Sama kava sai kuulda 16. augustil Narva Raekoja platsil. Kokkuvõttes oli igati viisakas kuulamine jahedal augustikuu õhtul.

Orchestra Ensemble Kanazawa

Solist: Marcel Johannes Kits (tšello)

Dirigent: Mihkel Kütson

Kavas: Mozart, Mendelssohn Bartholdy, Glinka, Fauré, Takemitsu ja Beethoven.