Alates pühapäevast saab Eesti rahvas taas kord oma silma, südant ja keha nuumata. Algab XXIII Pärnu rahvusvaheline dokumentaal- ja antropoloogiafilmide festival.
Soosaare festival läheb kaevuritele külla
3. juuli 2009, 00:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pühapäevaks võib Pärnusse oodata 12 türklast ansamblist Mõõk ja Kilp ning festivali pealiku Mark Soosaare sõnul meil neid «karta pole vaja». Türklased kuulutavad oma kontserdiga hoopis filmifestivali avatuks. Koos festivaliga avatakse ka Pärnu Vanalinna kooli taastatud ajalooline värav, millest filmihuvilised saavad filme vaatama minnes kohe läbi astuda.
Aktuaalne keha
Tänavuse temaatilise fookuspunktina toob Soosaar kõigepealt välja keha. Alates pühapäevast ETVs seitsmel õhtul eetrisse mineva programmi pealkiri on «Minu keha». Küsimuse peale, miks sel aastal just keha oluliseks teemaks on, vastab Soosaar, et keha on alati oluline, «keha on meie kest ja kui me selle eest hoolt ei kanna, on asjad väga halvasti».
Tunnen huvi, kas keha teema on dokfilmis kuidagi eriti aktuaalne ja mis üldse määrab mingile teemale keskendumise.
Dokumentaalfilmimaailmas on kõige tähtsamaks festivaliks Amsterdami festival – koht, kus pärnakad teevad peamiselt oma valiku. «Eelmisel aastal jäid just sealt viis kehateemalist filmi silma, aasta jooksul lisandus veel kaks. Teleekraanil näidatav peab puudutama võimalikult paljusid ja keha just selline teema on,» räägib Soosaar valikuprintsiipidest.
Televaatajate hääletuse põhjal antakse välja ka Eesti rahva auhind.
Mõistagi jõuab telesse vaid väike osa festivali filmidest. Vanalinna koolis ja uue kunsti muuseumis näidatavate filmide hulgast valib žürii välja laureaadid kolmes traditsioonilises auhinnakategoorias.
Programm, kus jagatakse auhindu parima teadusliku jäädvustuse, parima põlisrahvaste eluloo, parima filmi inimesest ja muutuvast loodusest ning parima filmikunstilise jäädvustuse eest, kannab tänavu pealkirja «Ellujäämine». Parima kunstifilmi leiab programmist «Kunsti hingus». Auhind läheb ka parimale Eesti dokfilmile. Samuti ei saa jätta mainimata võistlusvälist programmi.
Teine oluline märksõna tänavusel festivalil on Venemaa. «Venemaal tehakse praegu palju tugevaid filme. Üks tuntumatest autoritest Vitali Manski tuleb ka meie rahvusvahelisse žüriisse.» Soosaar rõhutab Manski head sotsiaalset närvi ja soovitab kõigile tema filme vaadata. Nendeks on «Neitsilikkus», mis näitab, kuidas Venemaal tüdrukud oma süütuse müüki panevad, ja «Päikesetõus, päikeseloojang», mis on mastaapne portree ühest päevast dalai-laama elus.
Vene filmidest soovitab Soosaar veel tähele panna filmi maletšempionist ja opositsioonilisest poliitikust Garri Kasparovist pealkirja all «Revolutsiooni pühas tules» ning Stalini tütre Svetlana Allilujeva elusaatust käsitlevat filmi «Svetlana».
Garri Kasparov oli kutsutud ka festivalikülaliseks – kahjuks pidi ta viimasel hetkel siiski loobuma.
Eksperimentaalsed dokid
Seoses kokkutõmmatud eelarvega jäid festivaliprogrammist välja ka mõned filmid. Festivalil pidi näiteks linastuma valik Peter Greenaway dokumentaalfilme, mis olid aga väga kallid ja selleks ei jätkunud raha.
Esimest korda on kavas eksperimentaalne dokumentaalfilm. See sarnaneb ehk rohkem videokunsti kui tavapärase dokiga. Väljenduslaad on abstraktne, kuid sündmused, nagu dokfilmides ikka, pildistavad tegelikkust. Soosaar mainib siinkohal filmi «Laadasuhe», mis on pühendatud suve esimesele päevale.
Festival on igal aastal lisaks Pärnule veel teistesse Eesti paikadesse laienenud. Sel aastal laieneb see Ida-Virumaale. Filmiprogrammis on kavas filme kaevuritest üle kogu maailma ja Soosaar loodab nii ka nende Eesti ametivennad festivalifilme vaatama saada.
festival etvs
• «Patukahetsus teispool usku ehk Üheksa keiserlikku jumalat» (Hispaania) – tõsielufilm Tao kummardajatest Tais
• «Neitsilikkus» (Venemaa) – film Venemaa tüdrukutest, kes teevad oma süütuse rahaks
• «Kroonlehed ehk teekond eneseavastuseni» (USA) – film fotograaf Nick Karrasest, kes pühendub oma tüdruku häbeme pildistamisele
• «Tätoveeritud turmtules» (USA) – Iraagi sõjas osalenud USA sõduritest vändatud film tätoveeringute kaitsemaagilistest tähendustest
• «Pilet paradiisi» (Taani) – film Tai tüdrukute unistustest saada läände mehele
• «Tapjad tüdrukud» (Norra) – film kolmest vene tüdrukust, kes otsustavad 5–6 raseduskuul aborti teha, kuna ei taha emaks saada
• «Lennates ühe mootoriga» (India/USA) – film New Yorgis elavast indialasest plastilisest kirurgist, kes käib aastas korra kodumaal näomoondega lapsi aitamas