Möödunud aastal teenisid Eesti kirjanikud esmakordselt tõlkijatest rohkem, esirinnas menukirjanikud Erik Tohvri, Andrus Kivirähk ja Ira Lember.
Seadusemuudatus tõi rahalaeva kirjanike õue
3. juuli 2009, 15:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tohvri teenis möödunud aastal tänu lugejatele, kes tema teoseid raamatukogudest laenutasid, üle 50 000 krooni. Talle järgnesid Kivirähk ligi 40 000 ja Lember 30 000 krooniga.
Kui varasematel aastatel oli enimteenivate autorite tipus hulga populaarsete võõrkeelsete teoste tõlkijaid, siis juunis jõustunud muudatus tasude määramise korras suunas raha Eesti kirjanikele. Selle järgi läheb 60 protsenti kogu hüvitisteks määratud summast autoritele, 30 protsenti tõlkijatele ja 10 protsenti illustreerijatele. Seejuures saab tõlkija raamatu puhul pool autorile määratavast summast.
Üle 20 000 teenisid oma teoste eest veel Aino Pervik, Leelo Tungal, Eno Raud, Milvi Lembe ja Jaan Kross. Tõlkijatest on kõige kõrgemal suutnud püsida ja ainsana selle piiri ületanud Raili Puskar, kes möödunud aastal teenis kaks korda rohkem: 40 244 krooni.
Eelmisel aastal teenisid enim Maia Planhof (45 344 krooni), Erik Tohvri (45 344 krooni), Reet Helm (42 786 krooni), Raili Puskar (40 244 krooni), Vladimir Beekman (38 328 krooni), Peeter Sepping (36 734 krooni), Mari Kaljuste (36 538 krooni), Andrus Kivirähk (34 887 krooni), Karin Suursalu (33 742 krooni) ning Matti Piirimaa (33 503 krooni).