Käsu Hans paneb ajaloo üle mõtlema

Ain Lutsepp, kes astub lavastuses üles Rootsi kuningana, mõned päevad enne esietendust rollile lihvi andmas. Foto: Ragne Pekarev

Igaühel on mõju, koht ja tahe ajaloos. Selline on Viinistus laupäeval esietenduva Mart Kivastiku näidendi «Käsu Hansu ajalootund» keskne teadaanne.

Kui Käsu Hans on kümneaastane ja õpib veel Forseliuse koolis, viib õpetaja ta üle mere Rootsi kuningaga kohtuma. Rootsi kuningale meeldib väike Hans väga ning ta annab poisile käsu Eestimaa üle valvata, kui teda enam ei ole. Seda käsku jääb Hans igavesti täitma.

Nooruke koolipoiss rändab ajast aega ning hoiatab eestlasi, kui näeb hirmsat aega tulemas. Kuid ega need eestlased teda enne uskuma ei jää, kui suur jama käes.

Väike sisukokkuvõte, millest Viinistus suvel 15 korda lavale tulev näidend räägib. Kirjanikul mitu aastat sahtlis seisnud ja mitme äraütlemise osaliseks saanud loo toob nüüd rahva ette lavastaja Ingomar Vihmar.

«Olen seda juba ammu lugenud ja Mart on mulle seda varemgi pakkunud,» vastab lavastaja Vihmar küsimuse peale, mis teda näidendit lavastama kihutas. Eelmisel aastal lavastas Vihmar Viinistus Kivastiku «Eesti asja» ning talle tundus, et need kaks näidendit lähevad ikka kuidagi ühte auku.

«Kuid ühel ööl lugesin näidendit uuesti ja sain aru, millise kire ja armastusega on Kivastik näidendi kirjutanud. Siis tekkis ka tunne, et tahaks teha,» ütleb Vihmar.

Käsu Hans püüab ajalugu muuta, inimesi korrale kutsuda, kuid teda ei kuulata. Hans jõuab järeldusele, et selline korralekutsumine ei ole võimalik. Lavastaja mainibki, et näidendi sõnumiks või moraaliks on iga inimese võimalus ise oma mõtlemisi ja tegusid muuta. Kuigi see võib tunduda esmapilgul uskumatuna, peegelduvad sellised muutused tulevikus ning võimaldavad edaspidi traagilisi ja hävitavaid sündmusi ära hoida.

Seega on Kivastiku-Vihmari «Käsu Hansu ajalootund»  praeguses üleüldiselt levinud  «mida teisiti teha ja kuidas edasi minna» kontekstis vägagi aktuaalne.

Ingomar Vihmari lavastustest on kriitikud millegipärast juba aegade algusest saadik ikka ängi otsinud ja seda ka leidnud. «Mõnel puhul ongi kriitikud sellele näidendile ette heitnud, et ängi on siin kuidagi vähem,» räägib ta ning soovitab «Käsu Hansu ajalootunnist» seda ka mitte otsida.

Pigem mainib ta selle näitemängu puhul võimalust suuri ajaloolisi sündmusi, näiteks sõdu, ajaloolisest perspektiivist üle vaadata ning näha, kui väikesed, naljakad ja mõttetud asjad võivad selle teinekord põhjustada.

«Tahakski selle looga näidata, kuidas üks sõda alguse sai,» ütleb lavastaja.

Käsu Hans on ajalooline Puhja köster ja koolmeister, keda peetakse ka esimeseks eestikeelseks luuletajaks.

Tartust sai Põhjasõja ajal aastatel 1704–1708 venelaste ja rootslaste vahelise lahingu paik ning sellest linna ja inimeste kallal toime pandud hävitustööst «Käsu Hansu kaebelaul» oma kujundites jutustabki.

SUVELAVASTUS

«Käsu Hansu ajalootund»

MTÜ R.A.A.A.M suvelavastus

Autor Mart Kivastik

Lavastaja Ingomar Vihmar

Kunstnik Maret Kukkur

Osades: Ain Lutsepp, Tiit Sukk, Mari-Liis Lill, Raimo Pass, Sulev Teppart, Janek Joost jt

Esietendus 11. juulil kell 19.30

Viinistu kunstimuuseumi vabaõhulaval

Lavastust mängitakse 31. juulini, kavas ka päevased etendused