Teatrid ähvardavad veel ühe kärpe korral uksi sulgema hakata

Suurte kärbete kõrval võib juhtuda, et näiteks hinnatud baleriinid lähevad välismaale tööle ja Eesti teatrimaastik vaesub.

FOTO: Peeter Langovits.

Kui riik teatrite toetust tuleval aastal veel 15 protsenti vähendab, seab see teatriinimeste hinnangul kahtluse alla väiksemate teatrite eluspüsimise, suured langetavad taset.

Juuni lõpus Kultuuriministeeriumile, valitsusele ja Riigikogu kultuurikomisjonile saadetud kirjas seavad Eesti Teatriliit ja Eesti Etendusasutuste Liit kultuurminister Laine Jänese fakti ette, et 30 protsendilise riigirahastuse vähendamise tingimustes pole teatritel enam võimalik normaalselt tööd jätkata.

Jänesele adresseeritud pöördumises, millele on alla kirjutanud Eesti teatriliidu esimees Ain Lutsepp ja Eesti Etendusasutuste Liidu esimees Rein Oja, juhitakse tähelepanu, et käesoleval aastal on teatrivaldkonnas riigieelarvelist toetust kärbitud 15 protsenti, millele lisandub seniselt viielt protsendilt 20le tõusnud käibemaksumäär piletitulult. Samas on riik erinevalt lubatust käibemaksutõusust tulenevat puudujääki korvanud vähem kui pooles mahus.

Riigi tahe
Häält tegema sundis teatriinimesi aga uudis, et tuleval aastal kavatsetakse teatrite riigieelarvelist toetust vähendada veel 15 protsendi võrra. Koos eespool nimetatud rahastuse vähenemisega tähendab see teatritele kahe aasta jooksul üle 30 protsendilist tulu vähenemist.

«Nii suur kärbe tooks paratamatult kaasa töökohtade kadumise, uuslavastuste ning etenduste arvu languse, millele püütakse vastu seista repertuaari paratamatu kommertsialiseerumise abil,» seisab teatritegelaste kirjas. «Mitmegi teatri kunstiliselt tõsiseltvõetav jätkusuutlikkus ning väiketeatrite püsima jäämine muutuks seejuures kaheldavaks.»

«Eksistentsiga võideldes peab kunstnik minema kompromissile ja see on halb. Kui riik soovib professionaalset teatrit, siis tuleb seda ka toetada professionaalselt. Või siis lõpetada. Kui see on ikka terve riigi soov,» seisab Ugala teatri märkuses tuleviku kohta.

Eesti Etendusasutuste Liidu esimees ja Eesti Draamateatri juht Rein Oja ütles, et kui lisakärbe tuleb, on Eesti teatrid väga halvas olukorras. «Ma arvan, et erilise löögi all on just väikesed teatrid, kes sõltuvad külastajatest, sest on näha, et pileteid müüakse vähem. Niisugust buumi nagu eelnevatel aastatel oli, ei ole enam, sest inimestel on vähem raha,» rääkis ta.

Viimane piir
Pöördumine peab Eesti teatrielu toimimiseks vajalikuks teatrimaastiku senise struktuuri säilitamist ja edasiste kärbete peatamist. Vastasel juhul täitub kirjale lisatud sünge prognoos teatrite tuleviku kohta.

Selle järgi on ohus Vana Baskini Teatri, MTÜ R.A.A.A.M, Vene Teatri ja Kuressaare Linnateatri eksistents. Rahvusooper «Estonias» on võimalik, et ei suudeta enam komplekteerida näiteks balletitruppi, Vanemuine võib olla sunnitud mõnes tegevusharust loobuma jne.

«Meie teater on jõudnud optimeeritud kavani. Kui lisakärbe tuleb, tuleb midagi muutma hakata,» tõi Oja näite Draamateatri kohta.

Oja sõnul loodavad teatrid märgukirjaga olukorda siiski veel päästa ja kärpimist peatada. «Meile lubati, et augustiks on asi selge,» ütles ta. «Meie käitume nii nagu on meie prognoos,» kinnitas Oja 15-protsendilise kärpe järel käivituvat stsenaariumi.

Tagasi üles