Laupäeval, 18. juulil avatakse Valgamaal Helmes kuulsale saksa luuletajale Friedrich Schillerile pühendatud mälestuskivi, Schilleri 250. sünniaasta puhul paigaldatakse mälestuskivi samasse kohta, kus seisis 1805. aastal püstitatud maailma esimene Schilleri ausammas.
Maailma vanim Schilleri monument Helmes saab järeltulija
Üritus algab kell 14 ja toimub Helme valla päeva raames, teatas Helme vallavalitsus.
Proua Elisabeth Dorothea von Gersdorf laskis juba Schilleri surma-aastal populaarsele luuletajale Helme mõisaparki mälestussamba püstitada. Ausammas oli 9 meetri kõrgune obelisk. Obeliskile olid kantud Schilleri sünni- ja surmadaatumid ning lõik tema luuletusest.
Pärast Elisabeth Dorothea ja tema abikaasa Moritz Friedrich von Gersdorfi surma park hääbus ja juba 19. sajandi keskel olid jäljed obeliskist kadunud. Tänu pargi rajaja pojale, Alexander von Rennenkampfile ja tema 1805. aastal ilmunud raamatukesele on obeliski kirjeldus meile teada.
Friedrich Schiller (1759-1805) oli silmapaistvamaid saksa poeete ja draamakirjanikke, kelle ood «Rõõmule» on tänapäeval saanud ühendatud Euroopa hümniks. Schiller ülistas oma teostes vabadust ja Inimese parimaid omadusi, mõistis hukka türanniat ja alatust, mis on talle toonud koguni «inimkonna õilsa advokaadi» hüüdnime.
Nii sai temast üks Ameerika iseseisvussõja ja Prantsuse revolutsiooni ajastu ideede lipukandjaid, idealistliku nooruse ja tundeliste daamide ebajumal.
Schilleri-vaimustust Baltimaades märgib veel teinegi 1813. aastal püstitatud mälestussammas Puhtu mõisapargis. Tema sünnimaal jõuti selleni alles 1830. aastal.
Mälestuskivi avamisel toimub Schilleri teostest koosnev kultuuriprogramm, millega algab Helme valla päev. Helme valla päev kestab erinevate üritustega hiliste öötundideni välja.