Rakveres valmib mängufilm lihtsast maaelust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vahel on vaja pilku väljast, nägemaks, mis toimub sees. Soome päritolu, nüüd juba üheksa aastat Eestis elanud filmirežissöör Maiju Ingman monteerib hetkel oma teist täispikka mängufilmi, milleks on Urmas Lennuki samanimelise näidendi «Päeva lõpus» ekraniseering.
Tähelepanu väärib fakt, et see on sisuliselt pretsedenditu juhtum eesti uuemas filmiloos, kus juttu ei tehtagi suurlinna pahedest, elust suurematest kangelastest või ängis intellektuaalidest – Maiju Ingmani film jutustab loo meie oma külaelust ning selle kadumisest.
«Soomes on kõik need teemad viisteist aastat aktuaalsed,» vastab Ingman küsimusele, miks just säärane lugu teda köitis, lisades, et pealekauba on Urmas Lennuki algtekst tema jaoks täiuslik tõukematerjal.
«Kui vaatasin tükki, siis see kohutavalt meeldis mulle, nägin palju võimalusi just kino jaoks,» seletab režissöör, kes seadis Lennuki teksti ümber omakorda režiistsenaariumiks.
«Minu töövahendiks oli käsikiri, mis koosneb ainult dialoogist,» räägib Ingman, «kuid lugu ise liigitus minu jaoks realismiks, mida on teatris pea võimatu teha, sest väljendusvahendid on seal siiski teised.»
«Filmi peategelane Peteri on võlgades nagu paljud eestlased praegu. Ta sõidab maale, tahab, et vend müüks metsa maha, aga samas peab kokku puutuma oma minevikuga, inimestega, kellele raha tähendab hoopis muud ja kes rabelevad suuremate eluprobleemidega,» võtab Ingman kokku filmi süžee.
Olles kõik meie praegused protsessid juba aastaid tagasi Soomes omal nahal ära kogenud, lisab režissöör, et heal meelel teeks ta samasuguse filmi ka oma kodumaal, kuid hetkel tuleb siiski keskenduda töös oleva filmi lõpetamisele.
«Päeva lõpus» esilinastub tõenäoliselt aasta lõpus, kuid minnes veidi ajas tagasi, oleks ilmselt paslik mainida, et tegu on pea non-budget-filmiga. «Mul ei tulnud kordagi pähe, et tuleks välja printida taotlus mõnele fondile,» ütleb Ingman. «Ma oleksin ju võinud otsida endale mõne Tallinna tootjafirma ja siis aastaid oodanud toetust erinevatelt rahastajatelt, kuid selle aja jooksul kadunuks ka huvi teha just seda konkreetset filmi.»
Antud juhul oli aga Rakvere teatri direktor Joonas Tartu filmiprojektist samuti äärmiselt innustunud ning nii sai ideest peagi pingelise graafikuga võtteperiood.
«Absoluutselt võimatu on teha filmi kevadest, kui väljas on mõni teine aastaaeg. Ka oli mõni öövõte meil päris karm, peategelast kehastav Velvo Väli oli terve päeva suveetenduse proovides, õhtul etendusel ja pärast seda, kell kümme, sõitsime tund aega võttekohale, et lõpetada seal kella kolme paiku öösel. Mina jäin haigeks, kaotasin täiesti hääle, nädal aega ei saanud midagi teha, paljud teised tegid ka pärast haigena tööd, kiire on ju, kuna õunapuu ei tohi hakata õitsema».
Filmi näitlejad on samad, kes ka teatrilaval Lennuki tükis samu rolle mängisid. «Neil kõigil oli tekst peas ja karakter käpas, sellest punktist oli lihtne asju edasi arendada, sest ega see karakter ja see, mis lava peal toimub, ei kõlba ju otse filmi,» naerab Ingman ja lisab, et tal ei tekkinud mitte mingit küsimustki, kas tuleks äkki kinoversiooni uued osatäitjad leida.
«See lugu ei paku tegelikult lahendusi ühelegi probleemile. Ta näitab, kuidas inimesed räägivad ühte ja teevad teist. Uhkus ei luba andestada mitte midagi. Otse ei tohi asju öelda – ainult siis, kui valetad mingi teise eesmärgi pärast,» võtab režissöör otsad kokku.
«Filmi tegelasi kooritakse lahti tasapisi terve loo vältel – ei tea, kas nendest inimestest jääb midagi järele, aga ma arvan, et Rakvere teatri etenduse flaieris on hästi võetud kokku loo sõnum: «Õnn on alati seal, kuhu sa viimasena vaatad».»
Tulev film
Maiju Ingman ja Urmas Lennuk
«Päeva lõpus»
Žanr: draama
Kestvus: 120 min
Osades: Velvo Väli, Erik Ruus, Liisa Aibel, Toomas Suuman, Tarvo Sõmer
Rakvere Teater / LineFilm
Esilinastus 2009. aasta lõpus Rakvere Teatrikinos