/nginx/o/2009/08/05/217505t1hef5a.jpg)
Kultuuriminister teatas vastuseks Narva linnapea palvele toetada lagunevate bastionide korrastamist, et raha peab linn ajalooliste väärtuste korda tegemiseks ise leidma.
Riik ei aita Narva bastione korda teha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Oleme jätkuvalt seisukohal, et Narva bastionid väärivad nii üleriigilist kui ka rahvusvahelist tähelepanu ning projektiga tuleb edasi minna,» kirjutas kultuuriminister Laine Jänes.
Tema teatel on sel sügisel on jätkuvalt võimalus tulla taotlusega taasavatavasse piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmi vooru, kus toetuse maksimummäär on tõenäoliselt 50 miljonit krooni (toetust saab läbi EASi).
«2008. aastal Narva Linnavalitsuse esitatud projekt «Narva linnakindlustuse väljaarendamine terviklikuks külastusobjektiks» üleriigilise tähtsusega kultuuri- ja turismiobjektide väljaarendamise meetmesse hinnati toetatavate objektide vääriliseks, kuid ei jõudnud rahastatavate objektide nimekirja,» seisab kirjas.
Põhjusena tuuakse, et ehkki esitatud projekt käsitles linnakindlustuste all nii bastione kui linnust, ei näinud see ette tervikorganisatsiooni kahe objekti haldamiseks tulevikus. Projekti tulevikuarenguid silmas pidades ei leidnud hindamiskomisjonis poolehoidu ka nägemus, et bastionide ja kindlus-muuseumiga tegelevad eri organisatsioonid.
«Teine oluline moment, millega oleks pidanud projekti ettevalmistamisel arvestama, oli üleriigilise tähtsusega kultuuri- ja turismiobjektide väljaarendamise meetme eelarve piiratud maht. Seda arvestades olnuks otstarbekam piirduda bastionide projektiga,» soovitas kultuuriminister.
Eesti juhtiv ekspert kindlustusehitiste alal Heino Uuetalu tunnistas veel 2005. aastal, et bastionid on avariilises seisus, millest ta informeeris nii Narva linnavalitsust, kultuuriministeeriumi kui muinsuskaitset.
Mullu varises osaliselt Spesi bastion, enne seda tunnistati varisemisohu tõttu ohtlikuks alaks Victoria bastion. Mõningaid restaureerimistöid on linnaeelarvest 1990. aastatel siiski tehtud, kuid raha bastionide restaureerimiseks ja konserveerimiseks pole saadud 1998. aastast.
Asjatundjate hinnangul oleks kõige kehvemas seisus olevate Victoria, Gloria ja Honori bastioni restaureerimiseks ja konserveerimiseks vaja 150 miljonit krooni. Justitia ja Paxi bastioni renoveerimiseks veel 50 miljonit.