Varem Salong-Teatrile ja seejärel Teatrilaborile kodu pakkunud ruumides alustab täna tegevust uus ja omanäoline meelelahutusasutus nimega Cabaret Rhizome.
Noored lavakunstnikud näitavad kabarees inimkonna tulevikku
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nime- ja näomuutuse taga on noored lavakunstnikud, kes Teatrilabori nime alt juba kaks etendust väljastanud, kuid ei taha sugugi traditsioonilise teatriga piirduda.
Viljandi kultuuriakadeemia lavakunstide osakonna kasvandikud Joonas Parve, Anatoli Tafitšuk ja Johannes Veski ning koreograafid Ajjar Ausma ja J.O.C’ina tuntud Päär Pärenson loovad innukalt kasvulava kõigile kunstidele, mis Kaarli puiestee 9 keldrisse mahtuda võiksid.
«Cabaret tähistab lisaks saalis aset leidvale teatrile seda salongilikumat tunnet. Tulevikus peaks siin käima atmosfäärilisem elu lavakunstide, kirjanduse, muusika ja muude esitluskunstiliste sündmuste keskel,» räägib Johannes Veski nimevahetuse tagamaadest.
«Et inimesed ei istuks ainult pingiridades, vaid saaksid siin avatud ruumides suhelda, vabalavalisi ülesastumisi ja kõrtsiteatri moodi asju kogeda,» seletab Veski.
«Kõrtsiteatri all ei mõtle me külakõrtsi, et tuleme siia ja kõik panevad õlut ja siis hakkame nalja tegema,» lisab «Erisaate» reporterina tuntust kogunud Tafitšuk.
«Lihtsalt formaat on teine, et kaotada mingiteks sündmusteks ära see range lava ja publiku vaheline teatrikord, kus ühed teevad ja teised kuulavad. Ettevõtmised tulevad seltskondlikumad.»
Cabaret Rhizome’i esimene lavastus kannab pealkirja «Elu läheb edasi, mõtles Muki ja lakkus mune. Endal» ning on algusest lõpuni trupi enda looming.
«See on üks sõnatul tegevusel põhinev draamatükk, kuhu sai küll oodatust rohkem teksti sisse, aga tegelased siiski ei räägi. Koos oleme välja mõelnud idee, tegevustiku ja lavastuse,» tutvustab Veski värsket teatriloomet.
Lugu räägib väga kaugest tulevikust, mil meie planeedil on toimunud palju ootamatuid muutusi nii inimsuhetes kui ka suhetes looduse ja loomariigiga. Etendusest ei puudu ka väike ohunoot. «Kerge hirm, küll läbi eluterve huumori, aga siiski hirm,» ütlevad teatrimehed ise.
«Põhiküsimus keerleb selle ümber, kui loll võib inimene olla ja kui lolliks ta veel saada võib. Praegu on asjad hästi, aga kui kõik läheb valesti, siis kuhu me välja jõuame?» sõnastab Veski lavastuse kandva probleemi.
«Sellest võib välja lugeda pessimismi, aga võib saada ka väga ereda ja positiivse emotsiooni, kõik on tõlgendamise küsimus,» lisab Tafitšuk. «Jah, lõpuks tuleb solgiämbrist päike välja,» arvab Veski.
Noorte kunstnike humoorikalt apokalüptiline tulevikunägemus esietendub täna kell 19 Tallinnas Cabaret Rhizome’i teatrisaalis.