Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/05/2063237t1hd4e1.jpg)
Inimeste maailm on «Parfüümi» kangelase Jean-Baptiste Grenouille jaoks eemaletõukav kõige esimesest hingetõmbest peale. Inimlikkuse puudumisele uues ilmakodanikus viitab esialgu ainult see, et tal puudub lapsele iseloomulik lõhn. Teekond läbi Grenouille kahekümne kaheksa eluaasta toob lugeja ette omalaadse 18. sajandi argilõhnade ning parfüümikunsti ajaloo.
Autor ja tõlkija on suutnud sõnadesse püüda kogu lõhnadevalla mitmekesisuse Pariisi lehkavast kalaturust Provancei peenemate aroomideni.
Ainsa korduva motiivina läbib romaani peategelase võrdlus puugiga: teadmata midagi oma tegude eesmärkidest ja tagajärgedest, varitseb Grenouille õiget hetke.
Absoluutne lõhn
Sõna «mõrvar» raamatu pealkirjas ning puukidega seostuv verejanu on siiski vaid pealiskaudne vihje.
Grenouille võtab asju märksa sügavamalt, sest tänu oma erakordsele ninale haistab ta neidki, mis jäävad silma eest varjule: «ussi kapsas, raha tala taga, inimesi läbi seinte ja mitme kvartali kaugusel.»
Muidugi ei puudu siit ahned, kadedad, väiklased ja valelikud inimesed, kes ei kohku saatanaga lepet sõlmimast ning aitavad Grenouillel omandada kõik parfüümimeistrite nipid.
Romaanile pakutakse siinkohal võimalust saada edulooks vähenõudliku ja tööka noore kujunemisest maailmakuulsaks parfümööriks tänu oma uskumatule lõhnade eristamise ja segamise võimele. Kuid see oleks liiga lihtne.
Grenouille kinnisideeks saab lõhnade jäädvustamine. Jälgides tema katseid destilleerida lõhnu kividest ja klaasikildudest, muigab lugeja küllap üsna üleolevalt. Aga lugege edasi! Kuidas suletakse purki tärkava armastuse lõhn?
Paljud on öelnud, et raamat äratas neis õudust, kuid seda oli võimatu käest panna. Jälgisin ennastki lugejana teatava õõvastusega: nõnda loomulik hakkas tunduma mateeria häving kõrgema eesmärgi lõhna kättepüüdmise nimel.
Jasmiiniõied närbuvad nurisemata kuumas rasvas, ent koerakutsikas eritab segavat hirmuhigi, kui talle eelnevalt puuhaluga kuklasse ei lööda.
Enesestmõistetavalt «tuli objektid fikseerida, ja muide nii äkki, et neil poleks enam mahti hirmu tunda või vastu hakata.» Piinlik tunnistadagi, ent korraga tabad end ootamast, millal ükskord see kõige kaunim punajuukseline tütarlaps oma otsa leiab.
Lõhnade võim
Küllap peitub raamatu ülemaailmne müügiedu asjaolus, et seda võib lugeda ka kui krimkat kas kaval lurjus püütakse kinni? Kas ta saab õiglase karistuse? Mulle sai küll järjest selgemaks, et siin oleks kohtupidamine võrreldav karistuse määramisega põuale või tormile. See stiihia on inimestevahelistest asjadest ülevam; see raamat on «Faust», mitte krimka.
Olete tähele pannud, kuidas öise lennureisi lõpus virguvad inimesed kohe, kui salongi õhutussüsteemi lisatakse tilgake ergutavat parfüümi?
Enamasti me ilmselt ei märka lõhnade nähtamatut mõju ning kujutlus kõikvõimsast lõhnadega manipuleerijast äratab õudust nagu kõik tundmatu.
Ilu ees võib sulgeda silmad, helide või hullutavate sõnade eest hoida kinni kõrvad, lõhnadest pole aga pääsu, «sest lõhn on hingamise vend.» Süskind mängib selle hirmuga väga osavalt, kuid ühtlasi paneb mõtlema ning aitab tagasi pöörduda ürgsesse lõhnamaailma.
Sõnade võim
Väidetavalt kaotasid inimahvid hea haistmise seoses kolmevärvi-nägemise tekkimisega, kui varem lõhnadena edastatud signaalid muutusid värvilisteks (meenutagem ahvide punaseid tagumikke) ning haistmine üleliigseks. Võib vaid aimata, mis kõik veel läks kaduma koos keele kasutuselevõtuga
Grenouille keeldub samuti esialgu rääkima õppimast, kuna sõnu on haletsusväärselt vähe võrreldes lõhnadega.
Süskind tõestab vastupidist: oskus kogu maailma tarkust, lõhnu ja sündmusi väikestesse pudelitesse jäädvustada muutub üleliigseks, kui meie käsutuses on sõna võim, mis need tarkused, lõhnad ja sündmused taas elavaks muudab.
«Parfüüm»
Nirvana lugu «Scentless Apprentice» on inspireeritud «Parfüümist», mis oli Kurt Cobaini lemmikraamat.
Aastaid keeldus Süskind filmiõigusi müümast, kuid lasi end lõpuks veenda ca 10 miljoni euro eest. Võimatut asus teostama sakslane Tom Tykwer («Lola jooks»).
Pealkiri raamatukaanel «Parfüüm: Ühe mõrva lugu» on eksitav. Tiitellehel seevastu on pealkiri õigel kujul. Samasugune eksitus juhtus Foucault´ «Teadmise arheoloogiaga» («LArchéologie du savoir»), mille esikaanel seisab ekslikult «Teadmiste arheoloogia».
Raamat
Patrick Süskind
«Parfüüm: Ühe mõrvari lugu»
tlk Helgi Loik
Eesti Raamat 1994/2006