Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/05/2068313t1hdf3d.jpg)
Rein Veidemann kirjutab sellest, et eestis algab põhjamaade luulekevad ja kuulutab: pole kevadet ilma luuleta. uskuge vana kirjandusteadlase sõnu.
Mis on kevad ilma luuleta see on ärkamine kinnisilmi ja -kõrvu. Eestis pole vaja seda karta.
Selle eest hoolitseb Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esindus, kes järgmise nädala neljapäevast laupäevani täidab Tallinna, Tartu ja Kohtla-Järve Põhjamaade autorite luule lugemisega. Tegemist on juba kuuenda festivaliga, mis on kahtlemata saavutus omaette, arvestades rahvusvahelist mastaapi.
Festivali teatakse ka väljaspool Eesti piire, tegu on brändiga. Eestis on käinud esinemas paljud Põhjamaades, aga ka Euroopa kirjanduselus tuntud nimed, nagu Inger Christensen, Tomas Tranströmer, Lars Saabye Christensen, Vigdis Grimsdottir, Toroddur Poulsen, Sjon, Gintaras Grajauskas jt.
Põhjamaade ja Eesti luuletajad on traditsiooniliselt moodustanud luulefestivali tuuma. Aga seegi kord löövad kaasa luuletajad Lätist, Leedust ja Peterburist.
«Sel aastal tuleb esimest korda luuletaja Saksamaalt, paljude luuleslämmide võitja Klavki,» uhkustab kultuurinõunik Eha Vain.
Saksamaa kaasamine annab muidugi festivalile lisamõõtme. Korraldajad mõtlevadki ambitsioonikalt tulevikule. «Miks mitte hoida avatuna võimalus, et kunagi saab Põhjamaade Luulefestivalist hoopis Euroopa Luulefestival Tallinnas,» pakub Eha Vain.
Ent ambitsiooni on tunda tänagi. See algab juba temaatilisest keskendatusest. Festivali moto on laenatud Federico Garcia Lorcalt: «Mida kannan, on merede vesi» ja luuelugemised kannavad mereteemalisi pealkirju «Hea lootuse sadam», «Tõus ja mõõn», «Sisemereäärel», «Seitsme maa ja mere ees», «Meresugulased».
Kuigi festivali kese on rahvusvaheline, ollakse rõõmsad, et üha esinduslikumalt ja laiahaardelisemalt osalevad sellel Eesti enda luuletajad. Seekord võib leida esinejate reast Triin Soometsa, Priidu Beieri, Elo Viidingu, Hando Runneli, fsi, Eeva Pargi, Indrek Hirve, Merca.
Festivali brändi kuulub seegi, et luuletõlkeid on kutsutud lugema ja musitseerima Eesti tippnäitlejad ja muusikud.
Sel aastal astuvad üles Anu Lamp, Raivo E. Tamm, Guido Kangur, Indrek Sammul, Toomas Tross. Festivali muusikalise raudvara moodustavad Tiit Kalluste ja Villu Veski. Korduvalt on kaasa löönud Helin-Mari Arder ja Tõnis Mägi, kes teevad muusikat tänavugi. Kuulda saab ka Uno Loopi ja Tiit Paulust. Endastmõistetavalt kuuluvad esinejate hulka Variuse teatri näitlejad.
Eestikeelseid tõlkeid rikastavad autorite esitluses keeled, mida iga päev Eestis ei kuule näiteks islandi, fääri, grööni keel.
Tingimatu kõrgtase
Rahvusvahelise luuleseltskonna mõni nimi kõlab lausa eksootiliselt ja eestlase suule väljakutsena, nagu gröönlane MagssanguaqQujaukitsoq ja islandlane Årarinn Eldjįrn.
Nende kõrval avastab eestlasest luulesõber fäärlase Sigri Gaini, soomlase Joni Pyysalo, soomerootslase Peter Mickwitzi, rootslaste Ida Börjeli ja Simon Maraineni, norralanna Anne Bųe, taanlase Peter Laugeseni, lätlase KÄrlis VÄrdiÅshi, leedulanna Birute Mari, poolatari Olga Tokarzuki, venelase Valeri Zhubinski loomingu.
«Korraldajaile on olulised ka festivali järelvõnked,» selgitab Eha Vain. «On rõõm avastada, et päris mitmel korral on Tallinnas esinemine või selle ümber toimunu hiljem avaldanud festivalil esinenu loomingus. See on suur kompliment.»
Avamine neljapäeval
Neljapäeval kell 11 täituvad rahvusraamatukogu trepid taas külalisesinejate ja Variuse teatri näitlejatega. See «Trepiluule» nime all tuntuks saanud luulesündmus avab festivali. Nimisündmus «Mida kannan, on merede vesi» toimub reede õhtul kell 20 teatris NO99.
Luulet loetakse ka kirjanike liidu Musta laega saalis, Gustav Adolfi gümnaasiumis, Tartus Korp! Filia Patriae majas, Kohtla-Järve Keskraamatukogus. Festivali kõrghetk nagu varasematelgi aastatel saabub laupäeval Niguliste kirikus kell 11 luule ja muusika programmiga «Sequuntur Poemae».
Luulefestivali kontseptsiooni üks autoritest, kirjanike liidu esimees Jan Kaus on festivali saatesõnas kirjutanud: «Kui kasutada aga võrdpilti keelest kui veteväljast, siis luulet peaks võrdlema vetevälja eluga luuletaja osa oleks seega tunda ennast keeles nagu kala vees. Või lausa millimallikas olevus, kes muudab veemaailma imeliseks ja unenäoliseks, kuid kes mereta oleks surnud, vormita.
Kuid milleks need võrdpildid? Vastus on lihtne liikumine keelemere hoovustes aitab ehk paremini mõista ka maailma teispool metafoore. Sest keele meri on vaid päris-merede peegelpilt.»
Et selles veenduda, tuleb festivalile tulla. Programmi tutvustuse leiab aadressilt http://norden.ee/.