Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Säravad trompetihelid avasid eile rahvusraamatukogus VI Põhjamaade luulefestivali, mis traditsiooniliselt algas «trepiluulega».
Kuulajail oli võimalus otsemaid veenduda, et luule on sügavalt keeleline nähtus, sest külalisluuletajad lugesid kõigepealt oma luuletuse ette emakeeles, mille seejärel lasksid eesti keeles paista Variuse teatri näitlejad Toomas Trass, Luule Tohert, Indrek Sarapuu, Haide Männamäe ja Andres Liivak.
Rootsi, soome, saksa ja vene keeles loetud luuletused ei pakkunud suurt üllatust, sest kokkupuuted nende keeltega on meil lähedased.
Üllatav oli aga elav luulekogemus «susisevates» läti (KÄrlis VÄrdiÅ) ja leedu (Birute Mar) keeltes. Usutagu, et ka «s» võib kõlada kümne-, sajavärviliselt, leedulanna luuletus kostis aga lausa kudrutamisena!
Kuulajaskonna viis oodatavalt silda fäärlanna Sigri Gaini ja gröönlase Magssanguaq Qujaukitsoqi esinemine. Meditatsioon fääri keeles, mida etteloetud luuletus endast kujutas, kõlas otsekui kiviklibusel rannal raugev laine.
Gröönlase luuletus meenutas aga etteloetuna imiku rahulolevat lalinat. See oli nii lummav, et tõlge tundus koguni segavat elamust.
Lisaks esmamuljele luuletuste kõlapildist sai tõlgete kaudu kuulaja siiski sõõmu sõnumist, mille luuletajad oma keeleteoga taotlenud. See ulatus mõtisklustest oma koha üle, traditsioonilisest armastuselamusest eksistentsiaalsete etüüdide ja n-ö seisukohaluuleni.
Festivali avaakordile pani punkti sakslase Klavki metafüüsilis-deklaratiivne esinemine, mida kroonis tõdemus, et «Luule on keeletuse tulemus». Ja ometi peab see aset leidma läbi keele.
Luulefestival
Reedel kell 17 Tartus Korp!Filiae Patriae majas «Sisemereäärel»
Kohtla-Järvel Keskraamatukogus kell 17 «Seitsme maa ja mere ees»
Tallinnas Gustav Adolfi gümnaasiumis kell 16 «Meresugulased»
NO99 teatris kell 20 «Mida kannan, on merede vesi»