DVD: Kas koera südant tunned sa, nii õrna...

Saage tuttavaks, Poligraf Poligrafovitš Šarikov, koerinimene. Vladimir Tolokonnikovi kehastuses. Foto: Kaader filmist

Viimased aastad on Vladimir Bortkole toonud palju kuulsust, aga ka palju vaenlasi. Tõsimeelseid vana kooli haritlasi ajab marru kergekäelisus, millega Peterburis elav ettevõtlik filmimees vene kirjandusklassika pühamus toimetab.

No muidugi – Bulgakov, Dostojevski! Piisab ainuüksi nendest nimedest, et nõrgema närviga kodanik aukartusest ninali kukuks. Isegi püha Andrei Tarkovski ei söandanud Fjodor Mihhailovitši romaani kallale minna, ehkki unistas, oi kuidas unistas.

Aga näedsa, sealt tuleb Vene Föderatsiooni rahvakunstnik Bortko, jagab lahkelt intervjuusid, puhub magusat jutukest, kostitab olulisi inimesi tee ja präänikutega, leiab finantseerijad – ja teeb ära! Kus sellist nahaalsust Peipsi taga enne nähtud?

Teleseriaali «Meister ja Margarita» sõimati kitšiks, haltuuraks ja sõnnikuks ning iseloomustati kui pseudointellektuaalset kokteili «Metsikust Roosist» ja «Harry Potterist». Veel hullema mentaalse kolaka sai Dostojevski romaani põhjal vändatud «Idioot». See-eest telereitingud olid metsikud.

Nüüd on DVD-le jõudnud üks Bortko varasem töö, jutustuse «Koera süda» ekraniseering aastast 1988. Aastaarv on kõnekas, enne perestroikat poleks Mihhail Bulgakovi nõukogudevastane satiiriline utoopia miski hinna eest Lenfilmis läbi läinud.

Värdjate instituut

Jevgeni Jevstignejev mängib professor Preobraženskit, väärikat härrasmeest, ilmakuulsat teadlast. Professori seitsmetoaline kesklinnakorter on justkui endise elu saareke keset revolutsioonijärgset segadust. Töörahva võim siin ei kehti, poriste saabastega proletaarlasi vastu ei võeta, viinapitsi kõrvale külma sakusmenti ei pakuta.

Kõige iseäralikum on Preobraženski praksis, mis toob tema klientide hulka nii terrorist pääsenud kodanlikke daamikesi kui rahvakomissare. Inimesed soovivad läbi teha noorenduskuuri või tõsta potentsi ja neile siirdatakse ahvide sugunäärmeid.

Kõlab fantastiliselt ja tobedalt, ometi oli Preobraženski tegelaskujul reaalne prototüüp, professor Ilja Ivanovitš Ivanov (1870–1932), kes 1920-1930ndatel töötas suurejoonelise Nõukogude eugeenikaprojekti kallal. Võeti ette katseid ristata ahvi inimesega, Krimmi rajati koguni spetsiaalne ahvikasvatus. Eesmärgiks aretada homo sovieticus ning pikendada partei- ja valitsusjuhtide eluiga.

Katsetati Prantsuse Guineas koos Pasteuri instituudi teadlastega, üritati emaseid šimpanse viljastada inimese spermaga, kusjuures doonoriks oli Ivanovi lihane poeg. Eksperimentidest sündinud värdjad olnuks professori lapselapsed. Keda see jabur lehekülg Nõukogude teaduse ajaloos huvitab, võib lugeda Oleg Šiškini eesti keeleski ilmunud raamatut «Punane Frankenstein».

Koer-revolutsionäär

Jamaks läheb, kui professor siirdab tänavalt püütud hulkuvale koerale kõrtsikakluses surnukspussitatud parteitu bolševiku ajuripatsi. Loom hakkab peagi tagajalgadel kõndima, marksistlikke loosungeid karjuma, jooma, suitsetama ja ropendama – temast saab ehtne proletaarlane, kes pöörab korteris rahulikult veerenud elu pea peale.

Öeldakse, et «Koera süda» on mürgine ja irooniline nõukogudevastane jutustus – seda muidugi kah, ent kirjanik kaevab palju sügavamalt, sealt, kust vene kirjandus alati inspiratsiooni ammutanud: inimloomusest ja selle varjatud külgedest.

Tuleb tunnistada, et režissööril on suurepäraselt õnnestunud taasluua bulgakovlik atmosfäär. Film on tekstitruu, detailitäpne, heas mõttes meenutab teatrietendust. Siin on vahvaid nüansse, näiteks ootamatu puänt, millega lõpevad vaese sekretärineiu kinoskäigud.

Või Lenini ja Trotski portreed, mis ehivad majakomitee seinu – pole kahtlust, et tuleb aeg, mil seltsimees Švonder ja kogu tema kamp trotskistidena seina äärde pannakse. Vahva rolli koerinimese Poligraf Poligrafovitš Šarikovina teeb Vladimir Tolokonnikov.

Olgu Bortko hilisemate filmidega kuidas tahes, «Koera südamega» kindlustab režissöör enesele väärika koha vene filmi ajaloos.

Bulgakovi fännidele kohustuslik!