Eesti filmid sõidavad Moskvasse külla

Lauri Kärk
, filmikriitik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rasmus Kaljujärv filmis «Mina olin siin».
Rasmus Kaljujärv filmis «Mina olin siin». Foto: Kaader filmist

Moskvas algab neljapäeval VII filmifestival pealkirjaga «Moskva esilinastused». Festivali raames toimub XIII rahvuskinematograafiate foorum, kus linastub ka kaks eesti filmi. René Vilbre «Mina olin siin» avab 28. augustil foorumi filmiprogrammi, Arvo Iho «Karu süda» (2001) linastub aga retrospektiivi kavas.





Teistest foorumil linastuvatest filmidest nimetagem siinkohal Gruusia-Kasahhi ühistööd «Teine kallas» (lavastaja Georgi Ovašvili), kus teismelise poisikese loo taustaks on Abhaasia sõjaline konflikt. Film on osalenud mitmetel festivalidel, saanud ka mõned auhinnad.



Retrokavas linastub Iho kõrval näiteks leedulase Algimantas Puipa «Patu sosinad» (2007). Foorumi lõpetab 3. septembril ümarlaud teemal «Filmikoostööde probleemid SRÜs ja Baltimaades».



Festival «Moskva esilinastused» peaks olema suunatud ennekõike vaatajale ja võimaldama filmihuvilisel osa saada aasta olulisematest vene filmidest.



Nii linastuvad festivali raames näiteks Ivan Võrõpajevi «Hapnik» (meie vaataja teab tema «Eufooriat»). Film on otsekui videoklippide rida salvestatavale CD-le ja räägib sellest, mis inimesele eluks sama tähtis nagu hapnik. Võrõpajevi «Hapnik» kuulub ilmselt meie idanaabri viimase aja parimate art-house-ekraanitööde hulka.



Samuti linastub «Moskva esilinastuste» raames Pavel Bardini «Rossija 88», sotsiaalselt tundlik film neonatsi skinhead’idest. Vormilt otsekui mocumentary, koduvideosse stiliseeritud sissevaade vene natsiskinnide igapäevaellu, lisaks juba üpriski dokumentaalset päritolu intervjuud tavakodanikega. Teemaks võõraviha, mis natsiskinnide tegevuses leiab äärmusliku väljenduse, mis aga tegelikult on ju avaramgi probleem.



Mängufilmide seast leiab siiski ka mõne dokumentaali. Näiteks Igor Maiboroda «Rerberg ja Tarkovski. «Stalkeri» teine pool». Teatavasti oli esialgu «Stalkeri» operaatoriks kuulus Georgi Rerberg. Mis viis kaameramehe vahetuseni, selle varjukülgedest Maiboroda film räägibki.



Suvel oli Pavel Lungini «Tsaar» valitud 31. Moskva filmifestivali avafilmiks. Varasügiseste «Moskva esilinastuste» puhul on aga Oleg Jankovski viimseks jäänud filmirolli pakkuv «Tsaar» film, millega festival 4. septembril lõpeb.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles