Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/05/2100011t1h24cc.jpg)
Et üks väike ühiskonnamudel (näiteks külana) hakkaks piiratud territooriumil toimima nagu kord ja kohus, on vajalik kolm asja, mõistagi on nendeks «kool, kõrts ja kirik». Kinoliit pole siin mingi erand.
Pärast autoostulubade ja korterite jagamise ajastu lõppu kerkis ka kinoliidu kohale suur küsimärk, milleks seda üldse vaja on Rohkem kui 15 aastat on võetud aega, et jõuda arusaamisele kinoliidu ülesanne on oma liikmete huvide kaitsmine, sisuliselt ametiühingute tegevus, tegevus, millest nii kinoliidu vanemad liikmed kui juhid on miskipärast eemale hoidnud.
Miks? Eeldatavasti selle barjääri tõttu, mis kaasneb sõnaga «ametiühing».
Eesti Kinoliit sai uue juhatuse juba selle kevade lõpus. Domineerima pääses 30-aastaste põlvkond, kellel puudub «sanatooriumituusikute» kogemus ja kel on visioon kinoliidust kui sotsiaalsest võrgustikust ja oma huvide kaitsjast nii poliitilisel kui kultuurilisel areenil.
Kinoliit on olnud juba liiga kaua aega vaikelus ja ei tasu ka loota, et ümbersünd päevaga toimub, kuid vähemalt ÜHE aasta jooksul PEAB midagi juhtuma, sest muidu pole sellel asjal enam mõtet. Suund ametiühingulisele tegevusele on juba aegsasti paika pandud, uued noored filmi ja meediaga (audio/visuaalsete distsipliinidega) tegelejad on kinoliitu oodatud ja kinoliidul, vähemalt idee poolest, on, mida oma liikmetele pakkuda.
Kinoliit on sotsiaalset krediiti pakkuv filmiprofessionaalide ühendus ja ajaloolise juhuse tahtel ka kinnisvara omanik Tallinna vanalinnas, kus asub teadaolevalt kinomaja. Kinomaja on eelkõige mõeldud tegutsemiseks väljapoole friikidele klubiliseks tegevuseks, filmiharidusest huvitatutele... ideaalne koht erinevate (filmi)ürituste korraldamiseks.
Nii see on mõeldud ja selleks peab ta saama. Kinoliidust SAAB kinokultuurikeskus. Eelkõige Tallinnas ja laiemat perspektiivi silmas pidades ka Eestis. Art-house-kino, digitaalne 3D-projektsioon, süvakultuuriüritused ja meelelahutuslik haridus on järgnevate aastate käivitavad võtmesõnad. Elame-näeme.
On õnn olla koos juhatuses koos selliste noorte tegijatega nagu Mait Laas, Ülo Pikkov ja Margit Keerdo, vanematest tegijatest lisanduvad õppejõud Jüri Sillart, telereissöör Peeter Brambat ning üks mainekamaid operaatoreid Mait Mäekivi.
«Platsi puhtaks» pühkida vajadust pole, kuid kapitaalremont ootab ees.
Peatsete filmielamusteni uues värskes keskkonnas kinomajas/kinoliidus.