Juhanson asub teatritudengeid juhtima

Juhansoni üks plaane on edendada koostööd teiste ülikoolidega. Foto: Aarne Mäe / Virumaa Teataja

Rakvere-Tallinn-Viljandi saab ilmselt olema noore lavastaja Jaanika Juhansoni katkematu trajektoor lähiaastatel. Sest poolteist aastat Rakvere teatris lavastajana töötanud Juhanson võttis eilsest sisse koha uuel ametitoolil – Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia lavakunstide osakonna juhtajana, kus ta vahetas välja kümme aastat ametis olnud Kalju Komissarovi.

Ise on noor juht sama osakonna kasvandik, lõpetades selle 2007. aastal lavastajana. Lisaks Rakvere teatrile on Juhanson teinud lavastusi ka Ugala teatris, Raadioteatris ja Teatrilaboris.

Kas pooleteise aastaga suutis Rakvere teater end teie jaoks ammendada?

Ei, mitte seda, ma arvan, et seal oleks olnud veel väga palju töid ja võimalusi, eriti tunnen ma seda oma praegust lavatööd «Kui Harry kohtas Sallyt» tehes. Kuid tegelikult ei kao ma Rakvere teatri jaoks ju kuhugi ära, lihtsalt teen seal nüüd vähem lavastusi. Lihtsalt praegune olukord haridusmaastikul nõudis kiiret tegutsemist.

Mida te selle all silmas peate?

Eelkõige seda, et bürokraatia raames tuleb leida alati endale ja teistele loominguline tegutsemisvabadus. Minu arvates on ilmvajalik ja ilmmõistetav, et üliõpilastega tegelev inimene peab ka ise olema aktiivne looja. Ning ma näen Viljandis väga suurt võimalust muuta kunstiruumi, seisukohti ja arvamusi.

On see väljakutse teie jaoks ka hirmutav?

Kahtlemata. Aga millegi kartmine pole põhjus, et seda mitte teha.

Mis lavakunstide osakonnas teie taktikepi alla muutuma hakkab?

Ma ei räägiks mitte niivõrd muutmisest, vaid pigem edasi arendamisest. Iseenesest kultuuriakadeemias loodud kolmainsus ehk siis tantsukunsti, teatrikunsti ja visuaaltehnoloogiat ühendav osakond Eestis on ainulaadne, kuigi maailmas üsna levinud.

Ma tahaksin neid valdkondi süstemaatilisemalt ja jõulisemalt integreerida ning samuti tihendada ka kooli koostööd teiste koolidega nii Eestis kui välismaal, näiteks Drakadeemia noorte dramaturgidega ning Tartu Ülikooli teatriteaduse tudengitega. Plaan on, et tudengid erinevatelt looverialadelt moodustaksid väikeseid katseteatreid ja saaksid nii läbi mängida stsenaariume, nagu teeksid nad juba päris teatrit.

Kas näitlejate koolituses jätkate Kalju Komissarovi teed või tuleb ka siin uuendusi?

Kahtlemata muutusi tuleb, aga ma ei tahaks sõnu loopida, enne kui see on käes. Näiteks võeti meil tänavu esimest aastat koos näitlejatega vastu ka harrastusteatrite juhid, mis on kahtlemata liin, mida edasi arendada. Teiseks püüame koostöös erinevate rahvuslike gruppidega ka leida oma tegemistesse senisest rohkem pärimuslikku alust.

Praegune III kursus teeb tihedat koostööd Von Krahli teatriga. Kas see oli ühekordne projekt või on plaan jätkata?

Praegu oli see jah ühekordne otsus ja vaatame, mis saab. Kuid kahtlemata on Von Krahlis inimesi, kes mõtlevad meiega kaasa, ning ehk on neil ka ideid tuleviku tarbeks.