/nginx/o/2009/09/02/229701t1hdea0.jpg)
Peaminister Andrus Ansip ütles laulu- ja tantsupea korraldajaid ning toetajaid tänades, et pidu tekitas tõelise ühes hingamise, mis kestab tänaseni.
Ansip: laulupidu pani tänaseni ühes hingama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tänavune laulu- ja tantsupidu oli iseäranis meeliülendav,» tunnistas valitsusjuht peo korraldajaid ja toetajaid tänades.
Tena sõnul kiskus tantsupeoliste ühine kallistus isegi tugevatel meestel pisara silmanurka.
Laulupeost rääkides ütles Ansip, et üheskoos lauldud laulud helisevad veel pikki aastaid inimeste hinges. «Me oleme vabamaks ja iseseisvamaks saanud ka oma hinges,» rääkis valitsusjuht.
«Kui me tahame, siis me laulame edasi ka siis, kui pidu on lõppenud,» meenutas peaminister hetke, mil laulupidu oli ametlikult lõpetatud, kuid rahvas jäi hoolimata sellest ühes koos lauluväljakule edasi laulma.
Peaminister tänas ka Eesti lipu 125. aastapäeva korraldajaid. «Mitte kunagi ei ole meie laulupeol olnud nii palju trikoloore kui seekord - see muutis peo veelgi erilisemaks.»
Valitsus rahastas laulu- ja tantsupeo korraldust 40,4 miljoni krooniga. Suurpeo ettevalmistust toetati 24,4 miljoni krooniga ja kollektiivide tegevustoetust jagati 16 miljoni krooni eest.
Laulu- ja tantsupeo toetust otsustas valitsus lisaeelarvetega mitte vähendada. «Mõni asi on püha ja kindlasti kuulub nende hulka ka laulu- ja tantsupidu,» ütles valitsusjuht.
«Selline otsus tõstis valitsust meie silmis kindlasti kõrgemale, valitsusele aitähh,» ütles tantsupeo kunstiline juht Ülo Luht. «Laulu- ja tantsupeo rituaal on äärmiselt vajalik - me tulime taas kokku, hingasime ühes ja olime üksteise vastu sõbralikud - olime eestlased.»
Laulu- ja tantsupeol «Üheshingamine» osales 864 koori ja orkestrit 26430 laulja ja pillimängijaga ning 534 tantsu- ja võimlemisrühma kokku 7460 tantsija ning võimlejaga.
Nende hulgas osales 41 väliskollektiivi 1340 laulja, tantsija, võimleja ja orkestrandiga. Seega osales peol kokku üle 37 tuhande laulja, tantsija ja instrumentalisti koos saatjatega. Laulu- ja tantsupidu külastas kokku ligi 154 tuhat inimest. Praktiliselt sama palju inimesi elas laulu- ja tantsupeole kaasa läbi rahvusringhäälingu otseülekannete.
Suvise peo juhatas 2. juulil sisse pillipidu Raekoja platsil, sellele järgnes kolm tantsupeo etendust «Meri» ja kaks päeva kestev laulupidu, mis lõppes 5. juulil. Tantsupeo idee autor oli Henn Tiivel ja kunstiline juht Ülo Luht, laulupeo kunstiline juht oli Ants Soots.