/nginx/o/2009/09/02/229803t1had8d.jpg)
Kultuuriasutuste juhid on vastu rahandusministeeriumi kavale, millega tahetakse kõigi riigiasutuste raamatupidamine tsentraliseerida.
Kultuuriasutused ei poolda raamatupidamiste kokkuviimist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahandusministeeriumi plaan on lihtne: ligi 300 riigiasutuse 587 raamatupidajat ei peaks oma tööd dubleerima, vaid selle sama töö jõuaksid ära teha ühtses teeninduskeskuses paiknevad 200 inimest, vahendas ERR Uudised «Aktuaalset kaamerat».
Eesti Kunstimuuseumi direktor Sirje Helme ütles, et odavalt tehes langeb kvaliteet, mille nimel on väga palju tööd tehtud.
«Kui me kujutame ette, et saame riigiasutust juhtida ainult miinimumkulupõhiselt, siis /.../ see ettekujutus on vale,» rääkis Helme, lisades, et sel juhul võiks välja kuulutada ka riigihanke odavamale etendusele või odavamale näitusele.
Teeninduskeskuse projektijuht rahandusministeeriumi juures Marek Helm pareeris, et eesmärk pole ainult raha kokku hoida, vaid ka riigiasutuste andmeid paremini koondada.
«Me ei taha kogu maailma sülle võtta, vaid just needsamad ühetaolised teenused: finantsarvestust, personaliarvestust, palgaarvestust,» rääkis Helm, kelle sõnul loob see võimaluse informatsiooni paremaks kasutamiseks üleriigilises mastaabis.
Rahandusministeerium esitab septembris valitsusele kava, kas ja kuidas teeninduskeskuse loomisega edasi minna, kuid Marek Helm nendib, et kui riigiasutuste juhtide toetust ei saa, on ka teeninduskeskuse loomine kahtlane.