Kultuurisoovitused

Lööge rõõmsalt kelli ja müristage timpaneid

Need, kes sattusid Estonia kontserdisaali reede õhtul, nägid esmalt lüüra sarnaselt asetatud nelja klaverit. Lisaks oli laval veel kujuteldamatult palju harfe või kontrabasse, löökpillimängijaid, häid koorilauljaid või erakordseid soliste, kõike head peaaegu et liiga palju ühe õhtu kohta.

Pärast klaverifestivali ettevaatlikku algust oli pidu nüüd täies hoos. Huvitav, millisele kohale asetub sügis Olari Eltsi biograafias, sest niivõrd palju õnnestunud ja eriilmelisi kontserte on saanud osaks siinsetele Eltsi tegemistest innustunutele.

Ja neile muusikasõpradele kummardas dirigent sel õhtul purpurses pluusis.

Kontserdi esimeses pooles kõlasid teosed, millest ühe, Antheili «Mehaanilise balleti» ettekannet olla omal ajal saatnud skandaal – nimelt muutnud see daamide soengud tuulelipuks, ettekande ajal olid kasutuses koguni ehtsad lennukimootorid.

Mõtles välja keele

Millegipärast ärgitas omal ajal skandaali ka Prokofjevi rõõmus «Ood sõja lõpu puhul», mille epigraafi märkis helilooja, et «lööge kelli ja timpaneid».

Pärast vaheaega kõlas publiku puhanud kõrvadele kontrastina Jüri Reinvere uus oopus «Sloath». Reinvere on üks neist Eesti heliloojatest, kes on juba tõestanud oskust kirjutada lüürilisi, meloodilise kaarega helirõõmsaid ja õhurikkaid klaveripalu.

Nüüd, mil helilooja on asunud elama avangardsete ideede pealinna, identiteediotsingute mekasse Berliini, toob ta meieni sõnumeid võõras keeles, jättes klaverid suhteliselt tagasihoidlikusse rolli. See meeldib meile, sest eelnevates teostes on nad jõudnud meid oma intensiivsusega, mis on võrreldav ehk ainult löökpillide omaga, juba ära tüüdata.

Me lausa naudime seda, kui saame vahelduseks osa surmast sirguvast ja elujõule püüdlevast keelest. Vähemalt selles suunas püüab meie mõtteid suunata Reinvere, kes mõtles keele välja kuu ajaga – filosofeerides helilooja raske töö üle – ja pani selles kirja ka luuletuse.

Klaver nagu vari seinal

Reinveret ei häiri, et me ei mõista selle keele nüansse. Ta arvab, et ka Schuberti laulud jäävad tihti vaid häälikute mänguks. Ja ta ütleb seda otse keset festivali «Klaver».

Tema teos suunab me mõtted suvekuumuses vaevleva Berliini tänavatele, kus füüsilised objektid justkui paisuvad. Sellist tunnet annab edasi koorifaktuur, mis kasvanud välja aleatoorilisest sosinast ja katnud kuulajate kõrvad akordide järgnevusega.

Klaverite õhkõrn faktuur paneb silmi hõõruma: kas ikka tõesti oli neid laval neli? Helilooja viitab siinkohal Raveli klaveripalale «Undiin». Pianistid ei ole solvunud ja lasevad ennast helidel kanda – pingutust, millest helilooja räägib, ei paista kusagilt. Klaverid on otsekui varjud maja seintel või kaja kellegi öisest tantsulisest naudingust.

Helilooja imetlus ei vaibu ka ettekande järel ja tema rahuolev nägu võiks jääda aukohale koori kodukontori seina peal.

Festivali «Klaver» lõppkontsert

«4 klaverit»

NYYD Ensemble, ERSO, segakoor Latvija

Dirigent Olari Elts

Solistid Kai Ratassepp, Marrit Gerretz-Traksmann, Sten Lassmann, Taavi Kerikmäe ja Asta Kriukšciunaite, Iris Oja, Allan Vurma, Mati Turi

Kavas Antheil, Prokofjev, Stravinski ja Reinvere

27. oktoobril Estonia kontserdisaalis

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles