sild seks armastus kodu luule

Ivar Sild, resoluutne ja enesekindel poeet, ironiseerib tehisliku maailma üle. Foto: Peeter Langovits

Ivar Sild on saanud valmis oma seitsmenda luulekogu. Sellesse võib «nõrganärviline» luulesõber päris ära uppuda. Tekstid, mis tihedalt üksteist täiendavad ja üle trumpavad, võivad kas väga meeldida või siis üldse mitte.

Sild kasutab luulet kui argist elementaarvajadust või/ja vahendit näitamaks filtriteta ennast ja maailma. Tegu ei ole aga pelgalt toore paljastuspihtimusega ja niisama maailma üle eitamisega, tekstid on resoluutsed, enesekindlad lõikavate kolerealistlike kujunditega.

Hiiglaslik pahn

Seks ja üksildus, sellest on palju juttu, kummalisel kombel ei hakka see koormavaks muutuma. Ehk seepärast, et üldjuhul kaldutakse üksildust idealiseerima ja kuidagi poeedile ainuomaseks pidama, üksildus kui poeetilise prahi algelement, mida igale poole toppida, mil ta trafaretseks muutub. Sild on aga nii otsene ja selge, et luule nagu kaob ära ja järele jääbki see tunne, mis tekitab füüsilist/vaimset rahuldamatust, kurbust, hüsteeriat jne.

Allusioonide, võrdluste võrgustik tekstides on väga laiahaardeline. Robbie Williamsist, Vanilla Ninjast, Hirmu Faktorist Pärdi, Baudelaire’ või Exupery’ni. Oleme mõjutatud hiiglaslikust hulgast pahnast, mida läbiseedimata oleks luule palju vaesem, kui mitte öelda pidetu.

Sild kritiseerib/ironiseerib just seda, me endi loodud tehislikku maailma, kus on nii raske olla indiviid. Et «ree» peal püsida, tuleb paratamatult iga jamaga kaasa minna. Hingestrippari elu on raske, aga kes on öelnud, et ei ole? Vodka, sigaretid, ja haiget saab palju, inimhing on korduvkasutatav. Pealtnäha lihtne elu on meile skitseerinud potentsiaalselt õiged valikud, tulebki ainult paari variandi vahel valida, kui keerulisemaks läheb, oledki rahulolematu vähemus.

Meedia avarused neelavad meid, lõhestavad isiksust, loovad «uut ja paremat» minapilti. Lapsele tuleb juba eos selgeks teha elu pragmaatilised väärtused, see jahe paratamatus, mis hinge kriibib.

Terviklik tulemus

Vajadus läheduse järele ongi see kõige suurem ängistus –/ vein on luule ja armastusega/ kolmainsus/ pingul sotsiaalne närv ja kõikehõlmav /ligimese parastav apaatia/.

Peab kindlasti ära märkima, et luulekogu on kokku pannud ehk toimetanud Kivisildnik, ehk seepärast on ka tulemus nii terviklik.

Tagakaanel olevast kontekstist välja rebitud reklaamvärsid on esmaklassilised ja rabavad (pluss lillad kaaned!), nii et raamat võib «peale minna» igasuguse ootusega lugejale.

Väärt lugemine, pakub järelkajasid veel hiljemakski.

/sina ei pea mitte toppima

oma nina sõrmi põski/

/teistele löömiseks/

/südant kõrvetamiseks/

Ivar Sild

Raamat

Ivar Sild

«Spermaga ja puha»

3. luulekogu sarjast JI

Jumalikud Ilmutused 2006