Helsingis näeb haruldast Viiralti graafikat

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Hanneli Rudi
Copy
Näitusel on väljas ka Viiralti autoportreeline värviline joonistus «Viiuldaja».
Näitusel on väljas ka Viiralti autoportreeline värviline joonistus «Viiuldaja». Foto: Välisministeerium

Kolmapäeval avatakse Eesti saatkonnas Helsingis tuntuima eesti graafiku Eduard Wiiralti näitus «Armastus Strasbourgis», kus saab näha haruldast versiooni kuulsast graafilisest teosest «Lamav tiiger».

Näitusel olev Wiiralti looming on osa soome helilooja Juhani Komulaineni erakogust, teatas välisministeerium. Esimest korda on kunstipublikul võimalik näha haruldast versiooni kuulsast graafilisest teosest «Lamav tiiger».

Näitusega saavad huvilised saatkonnas tutvuda tööpäeviti kella 9-17-ni eelneval registreerimisel tel (358 9) 622 02 60 või embassy.helsinki@mfa.ee. 

Eksponeeritavad tööd on pärit aastatest 1926-1934 ning kuulusid arvatavasti varem Eduard Wiiralti sõbratarile Nelly Stultzile, kes inspireeris kuulsat graafikut Pariisis 1930-ndatel aastatel.

Helilooja Juhani Komulainen sai kollektsiooni omanikuks kunstioksjonil Pariisis 2002. aastal. Graafika kõrval kuulub kogusse ka joonistusi, akvarelle ja monotüüpiaid, mis moodustavad unikaalse, Wiiralti tuntud loomepärandiga tihedalt põimuva materjali.

Põnevaimaks kunstileiuks võib kõnealuses kollektsioonis pidada kunstniku poolt aastatega 1937/1950 dateeritud «Lamavat tiigrit», mis on kahe varem teadaoleva samanimelise teose (1937 ja 1950) vahepealne haruldane versioon.

Avataval näitusel Eesti saatkonnas Helsingis esitletakse esimest korda kõiki kolme kuivnõeltehnikas teostatud «Lamavat tiigrit».

Wiiralti tuntuimatest teostest on näitusel esil veel «Põrgu» koos visanditega, samuti kunstniku üks viimistletumaid töid, autoportreeline värviline joonistus «Viiuldaja».

Tagasi üles