Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/05/2135793t1h5806.jpg)
Tartut tunneme eeskätt klassitsismilinnana, hilisem arhitektuur on selle kõrval olnud just nagu teisejärgulisem, ometi moodustab see praeguse Tartu arhitektuuripärandi põhiosa. Tartu 19. sajandi ning 20. sajandi alguse historitsistliku ja juugendarhitektuuri paremik on eksponeeritud ulatuslikul näitusel Rotermanni soolalaos.
Kuraator Mart Siilivask on näitusele toonud palju peenejoonelisi arhitektuurijooniseid, kuid pole unustanud ka proosalisemat poolt. Näitusele riputatud Tartu põlenud raudteejaama karniisid on tunnistus ajalooliste ehitiste liig sagedasest hävimisest, manitsedes arhitektuuripärandit rohkem hoidma.
Enamik Rotermanni soolalaos eksponeeritud Tartu projekte pärineb Ajalooarhiivist. Väärtuslike jooniste seas on Johann Wilhelm Krause Tartu Ülikooli neogooti stiilis raamatukogu projekt (ehitati 18041807). See oli romantilise historitsismi avaakord. Taasavatud ülikool ehitas rohkelt ja mängis linna arhitektuursel kujunemisel juhtivat rolli.
Euroopalik historitsism
Ülikooli arhitektina alustanud Krause oli arhitektioskused omandanud Ameerika iseseisvussõja ajal Inglise võõrleegionis kaarte joonistades, siis Amsterdamis töötades ning seejärel Liivimaal kubermanguarhitekt Christoph Haberlandi aidates.
Laia silmaringi ja Euroopa haridusega arhitektid tõstsid Tartu kiiresti provintsilinna staatusest Balti provintside vaimseks pealinnaks, nagu on Tartut oma mälestustes tituleerinud Friedrich Bienemann.
1835. aastal ülikooli arhitektiks saanud Moritz Hermann Jacoby tõi Tartusse Karl Friedrich Schinkeli Berliini koolkonna vaimu.
Raudtee-ehitamine 1870. aastatel andis linna arengule uue tõuke ning Tartusse jõudis esmaklassiline Peterburi arhitektuur. Peterburi Tsiviilinseneride Instituudi professor Vilhelm Schröter, kes osutus võitjaks Tartu Peetri kiriku konkursil (1880), kujundas oma loominguga Peterburis terve arhitektuurisuuna historitsistliku tellisstiili.
Rahvusvaheliseks kujunes ka Tartu juugendarhitektuur. Tartu 20. sajandi alguse baltisaksa arhitektidest oli professionaalselt tugevamaid Darmstadti Polütehnikumis ja seejärel Peterburi Kunstiakadeemias õppinud Rudolf Moritz von Engelhardt, kelle tuntuim ehitis Tartus on Neobaltia konvendihoone aadressil Kastani 1.
Rahvusvaheline juugend
Tartu saksa teatri (Vanemuise väike maja) konkursi (1909) võit läks Berliini arhitektidele Ernst Hoffmannile ja Johann Schultzele. Lõpliku projekti tegi selle põhjal siiski linnaarhitekt Arved Eichhorn.
EÜSi majaga (valmis 1902, G. Hellat) algab juugendi tõlgendamine uue eesti ehituskunstina, mis manifesteerib Vanemuise teatrihoonega (1906, Armas Lindgren).
Olgugi soome arhitekti tehtud, saab Vanemuisest rahvuslik monument, mis samas on meelitavalt rahvusvaheline. Lindgrenist sai eestlaste hinnatuim soome arhitekt. Temalt tellitakse veel mitmeid projekte, sealhulgas Sakala korporatsiooni hoone (1911, osales Wivi Lönn).
Kui Vanemuise varemed pärast sõda lageda taeva alla jäeti, üritas linnaarhitekt Arnold Matteus asja päästa. Riigiarhiivis on säilinud tema 1958. aastal mitmele kõrgele ametnikule saadetud kiri.
Matteus kurdab, et ei lammutata nõuetekohaselt: tellinguid pole ning müüre kistakse alla trosside ja traktoriga. «Kuuldavasti olla plaanis nüüd varemed alla lasta õhkimise teel,» kirjutab Matteus. «Lammutamistööde projekti autorid ei ole arvestanud varemetes leiduvate kultuuriajalooliste osade või esemete säilitamisega / /. Tulevase uue projekti autorid ei ole kuni käesolevani avaldanud omi seisukohti, kas ja millisel määral saab vanast hoonest midagi kasutada.»
Matteus nõuab «Põhjamaa juugendstiilile» omaste ornamentide säilitamist kas või ainult «pieteedist endise Lindgreni fassaadi ees».
Estonprojekti direktori Tihomirovi vastus oli padubürokraatlik: «Kuna Vanemuise varemed ei kuulu ajalooliste arhitektuursete mälestusmärkide nimestikku ja Teie poolt teatri projekteerimiseks välja antud arhitektuur-planeerimise ülesandes puuduvad vastavad erinõuded, siis loeme Teie pretensioone projektorganisatsiooni vastu küsimustes, mis puudutavad kultuur-ajalooliste mälestusmärkide arvele võtmist ja säilitamist, põhjendamatuks.»
Vanemuise varemed tehti maatasa, 1961. aastal lasti õhku ka Pärnu juugend stiilis Endla varemed.
Tuleviku muusika
Optimistlikum käekäik on Eliel Saarineni projekteeritud Pauluse kirikul: hiljuti lõppes kiriku interjööride renoveerimisprojekti konkurss, mis näeb ette suure kirikuruumi taastamise aastatel 20082009. Konkursi võitsid soome arhitektid Merja Nieminen, Kari Järvinen ja Markku Norsi ning loota võib, et Eliel Saarineni kaasmaalased tema ajastu vaimu tunnetamisega hätta ei jää.
Näituse lõpetavad Tartu fotograafi Malev Toome spetsiaalselt selleks näituseks 2006. aasta lõpus valminud arhitektuurifotod. Neilt hakatakse tulevikus vaatama Tartu nägu.
Näitus
«Sajanditagune Tartu»
Projekte ja eskiise 18031918
Kuraator Mart Siilivask
Tallinnas Rotermanni soolalaos
25. veebruarini