Täies hiilguses «Kevade» jõudis DVD-le

Foto: Postimees.ee

«Seltsimehed, miks me ei naernud?» küsis kinokomitee esimees Feliks Liivik 1969. aastal, kui oli kinnisel seansil ära vaadanud peagi ekraanile jõudva «Kevade». Saalis valitses pikk vaikus. Režissöör Arvo Kruusement ehmatas ära.

Tingimuse, et nalja peab saama, oli ju seesama Liivik esitanud veel enne võtete algust, ikkagi Tootsi ja Kiire lugu, nüüd aga järsku – ei olegi naljakas.

Hiljem, kui «Kevade» oli juba kinolevisse jõudnud, käis lavastaja spetsiaalselt kontrollimas, ons filmil tõesti midagi viga. Luges kokku üle 40 korra, kui publik rõkatas. Hiljem ütles Liivikule, et too läheks ise kinno ja kuulataks hoolikalt – kui naerdakse vähem kui 40 korda, maksab isiklikult kogu raha tagasi.

Kuidas tuli «Kevade»?

Selliseid seiku, huvitavamaid ja vähem huvitavamaid, sisaldavad eelmisel aastal taastatud «Kevade» värske DVD-väljalaske lisad mitmeid. Näiteks selgub, et kuulus saunastseen, milles Toots põgeneb koos Kiire riietega läbi talvise lume ja Kiir talle poolpaljalt järele lidub, on filmitud hoopis suvel ja maad katab tegelikult tuletõrjevaht. Või et milline oleks Toots välja näinud siis, kui selle esialgne kehastaja poleks pätti teinud ega Aare Laanemetsa vastu välja vahetatud.

Filmi sünnilugu võetakse ette pikalt ja põhjalikult. Eraldi intervjuus rõhutab Arvo Kruusement, kui tähtis oli tema jaoks edasi anda seda helinat, mida oli täis ka Oskar Lutsu raamat. Et tema ei ole teinud midagi muud, kui usaldanud lihtsalt Lutsu teksti.

Tagasihoidlikkus mõistagi kaunistab inimest, ent ükski tekst ei karga ise kinolinale, ükskõik kui hea see ka ei oleks. Tänini väärib imetlust, kui oskuslikult, jõuliseltki on Kruusement rõhutanud ja välja mänginud teose lüürilisuse, kui loomulikult mängivad noored näitlejad, kui õnnestunud on teose pildikeel (Harry Rehe) ja muusikaline taust (Veljo Tormis). Asjata ei valinud Eesti Filmiajakirjanike Ühing mõni aeg tagasi seda kõige aegade parimaks Eesti filmiks.

See on ausalt, südamega tehtud teos, milles puudub vigur, nipitamine, nendib ka Tõnissoni kehastanud Ain Lutsepp 55-minutilises dokumentaalfilmis «Kuidas tuli «Kevade»?».

Üldse, viimasega on korralikult vaeva nähtud ja tulemus on seda ka väärt. Selgelt üles ehitatud, hea rütmiga film (stsenarist Annika Koppel, režissöör Anne-Mari Neider) sulatab orgaaniliselt enesesse arhiivikaadrid ja intervjuud, avab taustu ja annab vastuseid, liiga spetsiifiliseks minemata. See on etalon, mille võiks eeskujuks, just kontseptuaalselt, võtta kõik need, kes teevad praegu filme filmi tegemisest.

(Kes tahab põhjani minna, teada saada näiteks seda, kuidas Kruusement ikkagi «Kevade» stsenaariumi ümber kirjutas, lugegu Olaf-Mihkel Klaasseni raamatut ««Kevade» tee ekraanile», 1977.)

Kui miskit kripeldama jääb, siis ehk põhjalikuma filmiajaloolise mõtestatuse puudumine, kas või bukletis, samuti oleks võinud DVD-le paigutada kaadrite võrdluse – enne ja pärast restaureerimist. On ju Kruusement ise rõhutanud, et vahe on nagu öö ja päev, et taastatud pilt on pea samasugune nagu siis, kui film esimest korda kinno jõudis.

Poes on «Kevade» DVD hinnaks 350–360 krooni, tavalisest kallimaks teevad selle lisamaterjalid ja kvaliteetne pakend koos mahuka bukletiga.

«Nipernaadi» järgmine

«Kevade» restaureerimine ja DVD-l väljaandmine on osa ulatuslikumast Eesti filmipärandi taastamise programmist,

millega tähistatakse Eesti filmi 100. sünnipäeva 2012. aastal. Praegu on käsil Priit Pärna esimeste joonisfilmide ja Jüri Müüri dokfilmi «Leelo» taastamine. Mängufilmidest ootavad järge Kaljo Kiisa «Nipernaadi» ja Peeter Simmi «Ideaalmaastik».

Kummagi puhul on Belõje Stolbõs asuvast Vene filmiarhiivist, kus on tallel pea kõigi Nõukogude Eestis valminud filmide originaalnegatiivid, tellitud ka kvaliteetsed koopiad (vahepositiivid). Esimene peaks restaureerimisele minema tänavu, teine järgmisel aastal.

«Kevade» DVD esitlus on täna kell 17 Eesti Ajaloomuuseumis.

------------------------------------------

Lisad DVD-l

Dokumentaalfilm «Kuidas tuli «Kevade»?», intervjuu režissööriga, treilerid, fotogalerii, buklett ««Kevade»: raamatust filmini»

Subtiitrid: eesti, inglise, soome, vene, saksa ja rootsi