Uksed, mis ootavad avamist

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
«Unustatud poeesia»
«Unustatud poeesia» Foto: Rünno Lahesoo

Kavalehe sissejuhatavast tekstist võib lugeda: mida ma pean esimesena küsima? Koreograaf ja tantsija peab pidevalt küsima, miks ta üht või teist liigutust sooritab ja kas see edastab soovitut.


Kunst sünnib vajadusest. Vajadusest ennast väljendada – jagada emotsioone. Järgneb väljendusvahendi valik (antud juhul tantsuline) ja materjali vormistamine. On ilmne, et Jaan Ulstil on tahe end väljendada tantsu kaudu. Liigutuste otsingu kallal on tööd tehtud ja originaalsust puudutatud. Siiski, liigutusi on nii palju, et materjali jätkuks mitme lavastuse tarvis. Puudu jääb arusaamisest, mis eesmärk on kombinatsioonide kordamisel ja sünkroonsel liikumisel.

Laval on kolm esinejat. Üldine tõde on, et teater algab siis, kui kaks inimest kohtuvad, ja saab elu sisse siis, kui ilmub kolmas tegelane. Seda elu on paraku ainult kohati. Segaseks jäävad kolme esineja tüpaažid ja suhtluse tasandid. Üritamist, mis väljendub ohtrate liigutuste ja higina, küll on, kuid areng jääb tulemata – see on aga võtmeks teatri raamistikus.

Eredamad hetked ilmnevad, kui Kaja Lindal, Raido Bergstein ja Jaan Ulst on fookuses soolodega. Lindal on küps artist, kes, toetudes oma tantsija- ja elukogemusele, on võimeline ühendama mõtte, emotsiooni ja keha harmooniaks ning olema pidevas arengus. Temas on veel palju uksi, mis ootavad avamist.

Teadlikkusest jääb vajaka muusika kasutamisel. Milline roll on lavastuses helil ja millises koguses seda kasutada. On liiga etteaimatav, kui tants algab siis, kui algab muusika. Teater võlub just sellega, et me ei tea, mis tuleb järgmiseks. See nõuab katsetusi ja uurimist, kuid need toimugu proovisaali seinte vahel, vaataja ette toodagu resultaat, mis köidab meeli algusest lõpuni, sest kui publik kutsutakse saali, võtab esineja endale kohustuse väärtustada ka vaataja aega.

Üldiselt on siiski rõõm kogeda, et kutselise tantsukunsti vallas otsingud käivad ja etendused toimuvad.

Tants

«Unustatud poeesia»
Koreograaf Jaan Ulst
Tantsijad Kaja Lindal, Jaan Ulst ja Raido Bergstein
Esietendus 24. augustil kultuuritehases Polymer

Märksõnad

Tagasi üles