Vabad värsid

Jürgen Rooste Foto: Pm

Kriis: perspektiiv

kõigiti kõikuma lõpuks on pandud

postid ja tugisambad ja toed

pühapäevaks on kinni pandud

buduaarid kaubakeskused poed

kuhu on inimlapsel minna

kuhu veel peituda

ostmata asjule mõeldes

me meel võib ju heituda

tahan et varjaks mind alati

turg nõnda hää – liberaal

sest kui poode ei olekski

tõttöelda ma elaksin maal

(allegro)

ja kasvaks mul kartul

ja näpp oleks mullas

põld haljendaks

lõputus rukkisekullas

ma porgandeid nosiks

redis salatis laiaks

kui seksikas rosin

kesk kuldkollast keeksi

mille kallile ise ma

puuahjus teeksin

(andante, väärikalt)

kõigiti kõikuma

lõpuks on pandud

postid ja tugisambad ja toed

oh tulge mu armsad

ja teeme

kesk maasikavälusid peo

on tagasi asjade

rütm ja täius

ja maitse ja mõte ja lõhn

ning kadunud kuratlik

mõttetu näivus

me elukord labane

sitane lõtv

me vaatame aja ja

jumalaga

            täna otseti tõtt