Äsja 80. sünnipäeva tähistanud Nikolai Kormašov on jälle fookuses, Haus galeriis ripuvad üleval tema etüüdid, just sai läbi kunstihoone galerii juubelinäitus.
Lõimunud ja põhjalik Nikolai Kormašov
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juubelinäitused ei ole kaasaegses kunstis just väga populaarne žanr. Küll aga võiks vanameister olla praeguses ajas integratsioonialaseks eeskujuks.
Kaasaegses kunstis on rahvusküsimus väga aktuaalne. Postkolonialism, transnatsionaalsus, uusnomaadlus, globaliseerumine – need on hoiakud, mis on popid ja poliitiliselt korrektsed, vastandudes natsionalismile ja rahvustraditsioonidele. Vahel tundub, et ükskõik millises riigis nooreks edukaks kunstnikuks saamiseks piisab kuulumisest rahvusvähemusse.
Rahvuslikud traditsioonid
Nikolai Kormašov on aga vana ja edukas kunstnik ning võistleb teistes kategooriates. Tema kunst kannab endas just seda, mida peetakse rahvuslikeks traditsioonideks. Peamisteks kujutamisobjektideks on ilus Eestimaa ning siinsed inimesed. Setu rahvarõivais, näiteks.
Stiili poolest on Kormašovi aluspõhi kahtlemata realismis, kuid seda on vastavalt aja kulgemisele tuunitud nii impressionistlike kui ekspressiivsete elementidega. Oma jälje on jätnud 1960ndate karm stiil ja 1980ndate konstrueeritud kompositsioon.
Seega, tegelikult ei saa me rääkida rahvustraditsioonist – kõik mainitud stiilid on leiutatud väljaspool Eestimaad. Kuid tulemus on maaliline, harmooniline ja ühtlasi traditsiooniline, olles nii vastuvõetav ka selles kontekstis, mida me nimetame rahvuslikuks.
Teiselt poolt jällegi, Kormašov on suurepärane näide, kuidas vähemusrahvuse esindaja on integreerunud eesti kultuuri, säilitades seejuures ka enda identiteedi. Just nii peakski see olema, kuigi väga sageli ei ole.
Kormašov on sündinud Venemaal ja lõpetanud Ivanovo kunstikooli. 1951. aastal tuli ta õppima ERKIsse ja jäigi siia. Segu vene tugevast realismitraditsioonist ja eesti modernistlikust on kindlasti üks tema tugevusi.
Inimlik ja jumalik
Teine ja olulisem on sügav eetiline positsioon esteetilise kõrval. Kõik teemad, millega ta tegeleb, on põhjalikult läbi töötatud, olgu selleks siis Setumaa kultuur ja inimesed või Peipsi-äärsete vanausuliste kogukond. Nagu maastikki – näeme mitut pilti eri suurustes ja värvigammades, kuid kõik kujutamas motiivi tema Setumaa maakodu ümbrusest. Kui sa ikka 50 aastat ühte maastikku vaatad, ei ole enam võimalik sellele puhtalt dekoratiivse pinnapealsusega läheneda.
Teistest rohkem jäid juubelinäituselt silma natüürmordid. See on žanr, mis on alati käinud nn suure kunsti kõrval. Kui figuraalkompositsioonidesse kipub olenemata kunstniku taotlustest sisse tulema teatav teatraalsus, maastikkesse jälle pateetika, siis natüürmordid on kõige ehtsamad lõdvestushetked Suure Kunsti vahel. Nad kannavad endas kunstniku kõige vahetumaid emotsioone ja eelistusi.
Inimlik ja jumalik ulatavad teineteisele käe, ilmselgelt romantilises valguses järveäärse talu vaadetes, kuid samavõrra ka natüürmortides, kus lihtsate inimtekkeliste esemete ja keskkondade kõrval on siiski paratamatult esindatud ka valgus, materjalid, floora, mis pärinevad otse puhtast loodusest.
Näitus
Nikolai Kormašov
«Alguses oli etüüd»
5. oktoobrini Tallinnas Haus galeriis
Nikolai Kormašov 80
29.08–13.09 Tallinna Kunstihoone galeriis