Noore eestlase põdralugu võitis Matsalu filmifestivali

Tiit Tuumalu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võidufilm «Vanamees ja põder».
Võidufilm «Vanamees ja põder». Foto: Kaader filmist

Esimest korda Matsalu loodusfilmide festivali ajaloos võitis grand prix’ eesti film – Joosep Matjuse  «Vanamees ja põder».



Üllatav, meeldejääv ja paeluv teos, põhjendas soomlanna Irjaleena Erikssoni juhitud žürii oma otsust. Teos võitis ka teise preemia – parima operaatoritöö (Matjus ise) eest –, seda «Inimese ja looduse» kategoorias.



«Vanamees ja põder» on dokumentaalfilm režissööri vanaisa Harri Põldsami kirest suhelda põtradega – linateose peategelane on aastakümnetega õppinud tundma põtrade «hingeelu», omandanud pea «aktsendivaba põdrakeele» ja suutnud selle mõistetavaks teha ka lapselapsele, kes on jäädvustanud selle suhte läbi poeetilise kaamerasilma.



Matjus ise peaauhinda – kadakasest puust nikerdatud tooli – eile ei istunud, sest viibib Siberis järjekordse filmi võtetel. Käsil on teos Leena ülemjooksu loodusest. Tema eest võttis preemia vastu produtsent Riho Västrik.



Võidumehe näol on tegu noore, alles 25-aastase filmitegijaga, kes astub Rein Marani jälgedes, olles pühendunud loodusdokumentalistikale. Matjuse eelmine, veel Balti filmi- ja meediakooli tudengina tehtud linateos «Suvine dokumentaal» vaatles punahirvede elu ja pälvis samuti mitu auhinda, sh 2006. aasta Matsalu festivali eripreemia.



Ka «Vanamehele ja põdrale» polnud see esimene tunnustus – vaid mõni päev tagasi oli saabunud uudis, et teos on võitnud Baikali filmifestivali I preemia.



Kokku osales Matsalu festivali kahes võistlusprogrammis 30 filmi: «Looduse» kategoorias võitis I preemia saksa film «Venemaa loodus. Kamtšatka», režissööriks Christian Baumeister. «Inimese ja looduse» kategoorias sai I preemia belgia film «Nad ootavad linde», režissööriks Eve Duchemin.



Festivali direktor Tiit Mesila nimetas üritust kordaläinuks, ka vaatajaid kogunes ligemale 8000. «Eriline heameel on aga selle üle, et ei pea enam peaauhinda teise maailma otsa saatma,» tõdes ta.



Igati jäi rahule ka žüriisse kuulunud režissöör Peeter Simm. «Kunagi tõi Lihulasse raudtee, nüüd on hea meel tõdeda, et festival on see, mis paneb inimesed siia tulema.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles