Eesti esimese reekviemi lõpetamisest saab sügisel 80 aastat. Cyrillus Kreek kirjutas selle eestikeelsele tekstile. Miks ja kelle mälestuseks? Et helilooja oma suurteose kommentaaridest targu hoidus, jääb üle teha oletusi tõenäosuse piirides.
Cyrillus Kreek ja tema muusika on täna kõnekad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
3. augustil 1920 suri Peeter Süda, Tallinna Kõrgema Muusikakooli õppejõud, organist ja helilooja. Tartu rahu sõlmimisest oli möödas pool aastat...
7. augustil sängitati Süda põrm Siselinna kalmistule. Kas siis, seistes oma parima sõbra kalmul, või mõni aeg hiljem, aga Kreek otsustas kirjutada mälestusteose.
Süda oli kavandanud reekviemi. Paberile oli pandud kahe osa alguses kokku 50 takti. Kas see pidi tulema Vabadussõja kangelastele?
Eestikeelne ja -meelne
Kreek teadis Süda kavatsusest vist rohkem kui teised. Kirjades on vihjeid toimunud jutuajamistele. Me ei saa iial teada, mida omavahel arutati. Aga kujuneva rahvusmuusika jaoks olid muutunud tähtsaks lähtepõhimõtted.
Esiteks peaks rahvaviisi harmooniline ümbrus kunstmuusikas viisiga sobima, olema ehtne ja eestilik. Teiseks sai oluliseks rahvaviisi polüfooniline arendus.
Neid põhimõtteid rakendasid oma teostes nii Mart Saar kui Peeter Süda ja Cyrillus Kreek kõik seotud rahvaviiside kogumise-korjamisega Oskar Kallase kaudu juba Peterburi päevil ehk ilmasõjaeelsel kümnendil.
Reekviem Peeter Süda mälestuseks sai olla vaid eestikeelne. Iseseisvus oli väga noor...
Kreegi käsi kirjutab «Requiemi» partituuri esimese osa juurde: «kavandatud 1925. a sügisel». Loomistööle kulub 1926. aastal ilmselt kogu koolitööst vaba aeg, palavaks näib asi minevat 1927. aasta suvel. Kreek lausa kihutab, et reekviemi partituuri lõpetada, kuigi teose ettekandest pole kellegagi veel ilmselt juttu tehtud.
Teose esmaesituseni läks kaks aastat. 1932. aastal määrati Kreegile «Requiemi» eest preemia 280 krooni (see oli keskmise raamatupidaja kaks viisakat kuupalka).
Kreegi «Requiem» kõlas helilooja eluajal kaheksa korda, viimane kord 18. veebruaril 1940, kui Estonia kontserdisaalis tähistati helilooja 50. sünnipäeva. Alates 1968. aastast kõlas teos taas, aga kasutati ladinakeelset teksti. Eestikeelsele tekstile ettekandeluba saada oli Nõukogude ajal mõeldamatu. Eestikeelsena esitati Kreegi «Requiem» taas 3. detsembril 1989, helilooja 100. sünniaastapäeval.
Vaikne meri, tasa...
Kas Cyrillus Kreegi muusika sisaldab sõnumit tänasele kuulajale? Arvan, et sellele osale kuulajaskonnast, kes «kahjuks kuulab klassikalist muusikat» (tsitaat ühe Tallinna gümnaasiumi abituriendi tänavusest eksamitööst), läheb Kreegi muusika korda.
Selle sõnum jõuab praegu tunduvalt lähemale kui 100. sünniaastapäeva aegu, sest viimase paarikümne aasta jooksul on olnud märksa rohkem võimalusi Kreegi muusikast osa saada.
Ja meid on selleks ka ette valmistatud. Nelikümmend aastat on üks eesti helilooja (ise ütleb: «Olen Kreegi usku») järjekindlalt töötanud sõnas ja teos rahvaviisi väärtustamisel. Tänu Veljo Tormisele oskab praegune noor kuulaja märgata rahvalaulus omast ja lähedast enam kui varasemad põlvkonnad.
Ja rahvalaulust lähtub ju suurem osa Cyrillus Kreegi loomingust.
Kreek, muide, ei kasutanud amaanitrummi... Aga üks tema laul algab sõnadega: «Vaikne meri, tasa liigud»...
Nargen Festival 2007
1. juunist 31. augustini
Festivali kunstiline juht on Tõnu Kaljuste
Toimub mereäärsetes paikades: Haapsalu, Naissaar, Laulasmaa ja Viinistu
Avaüritus Cyrillus Kreegi muusikapäevad Haapsalus 1.3. juunil.
«Eesti naiste laulud» Omari küünis Naissaarel. 12 etendust alates 14. juunist.
«Tormi ja tungi päevad» Naissaarel. 12 sümfoonilist ja kammermuusikakontserti eesti ja välismaa muusikutelt. Tuntuim osaleja Rosamunde Quartet Saksamaalt.
Näidend «Uljas neitsi» (autor Andrus Kivirähk) Laulasmaal, peaosas ehk mereröövlite pealikuna Ita Ever. Esietendus 7. juulil, 15 mängukorda.
Beethoveni ooper «Fidelio» Viinistus eestikeelsena, lavastajaks Liis Kolle, dirigent Tõnu Kaljuste. Ooper armastusest, poliitiliste vastaste vangipanekust ja vabadusest.
Täpsem info www.nargenopera.ee
Festival
Cyrillus Kreegi muusikapäevad Haapsalus
Nargen Festivali avaüritus
Tõnu Kõrvitsa «Kreegi vihik» esiettekanne ja C. Kreegi «Requiem», ansambel Hõim
1.3. juunil Haapsalu kultuurikeskuses, piiskopilinnuses ja toomkirikus