«Kui lähed paremale, pooldud Bläck Rokitiks. Paned otse edasi, ehmatad Eliidiks ja unustadki ennast selliseks igavesest ajast igavesti.
Nädala plaat: misse mooton sea väljas uniseb?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pöörad ringi, mõtled ümber, astud tagasi ega turvalist tolku tule tollestki, päris normaalseks ju nagunii enam ei peeta. Jääd sa aga ühe koha peale undama, siis sina muutud halliks kiviks, kuivad kokku tummahambaks, sest sina unustad ussisõnad, küsisõnad ja nimisõnad, tegusõnad, tagasõnad, võõrsõnad, määramäärsõnad, mõistatused ja unes lendamise,» kuulutas valge hiir, keel põses, vurrud h-mollis, Kreatiivmootorile. Kesse, keerates täiega ära, vasakule, seda kõike isegi teadis. Ja eiras elegantselt halvimat.
Millega, olgem ausad, ongi lühidalt ära öeldud nagu olulisim. «Irratsionaalsest». Irratsionaalselt.
Mida sisulist siin lisada olekski? Osundada, et «niiske kääbik mudib traati kogu öö»? Või kosta vastu pealkirjas hagetule, et eestimaises keelemõnumuusikas, õieti kogu loovpopis uriseb Kreatiivmootor nagu täistuuridel õhupuhasti, mitte ei pirise kui pelk suusoojendi? See on niigi ilmne! Vähemalt igaühele, kes bändi ivakegi kuulnud, nende kahelt kodutööstuslikult tsee-dee-«irr-ärr-urr-orr»-err-ratsionaalselt kettalt, mis paaril viimasel aastal harvtihti raadioeetrit elavdanud. Kes aga seni pole kõrvupidi Kreatiivikute ette sattunud, väärib teavitust ka trafaretsemaist tõigust.
Plaadiümbrise paberite järgi: Kreatiiv on Allan Plekksepp & Roomet Jakapi. Vastavalt: kitarrid, elektroonika, vokaal & vokaal, beatbox, elektroonika, föön.Mootor: Eerik Hanni (elektroonika), Harri Altroff (klahvid, bass) ja Jaaguar (trummid). Iga mootorimees kuvandub kolmel kuni viiel rajal. Külalised: Kalle Kindel, Maria Lepik, Taavi Tulev, Mihkel Kleis, Patricia Corral Escriche, Neeme Lopp ja Kreck. Lisaks sämplitena sisselülitatud Gunnar Graps & Magnetic Band ning Some Other Trio.
Sõnad: Roomet Jakapi. Valdavalt. Samuti suurem jagu vokaalseist maneeritsemisist ja mittemaneeritsemisist. Mis mõjuvad ühtviisi veenvalt. Helid: «elektropopp», «bluus», «punk», «bossa», «ämbient», «latiinolik alterna-popp», «sünteetiliselt pasundatud alpi-tekno». «Mikro-hauss», mis ette hoiatamata «stoner-rockiks morfeerub». Muudki. Instrumentaalselt napikoelist. Üldiselt ent vähe sellist, mille ümber võib jutumärgid tuimalt panemata jätta. Sest kiiksus-konksus-köngerjonksus on stilistiliselt need palad kõik. Tõsiseltvõetavamat «nalja» tehtud, sihipärasemalt teksti tuunitud on eesti popmuusikas harva.
Kreatiivmootor
Irratsionaalne (Odessa Records)
****