Eesti ajalugu kirjutatakse ümber ka lahe taga

Foto: Mihkel Maripuu

Ajal, mil pronksööde valguses kaiguvad üha enam hääled, mis kutsuvad üles Eesti ajalugu maailmas tutvustama, saabubki abi Soome lahe tagant – 40 aastat Eesti ajalugu uurinud Seppo Zetterbergil valmis «Viron historia» («Eesti ajalugu»).

Loomulikult oleks naiivne arvata, nagu kirjutanuks Zetterberg «Eesti ajaloost» pronksöödest ajendatuna. Tegemist on mitme aasta uurimistööga, ent sellegipoolest oli selge, et soomlastele oli vaja terviklikku pilti Eesti ajaloost.

Niivõrd erinev on kahe hõimurahva ajalugu – need, kes kipuvad Soome ajaloost tegema järeldusi Eesti ajaloo kohta ja vastupidi, on sügavalt eksinud.

Soomes on huvi oma maa ja Eesti lähiajaloo vastu kasvanud. Soomes on ilmunud uusi kirjutisi Soome enda raskest ajajärgust pärast Teist maailmasõda, on üritatud lahti mõtestada soometumist jne. Samas taktis on ilmunud ka Soomes kirjutis Eesti ajaloost ning Soome meedia huvi Eesti 20. sajandi ajaloo kohta on olnud elav.

Liiga paks

Zetterberg pole endale hinnaalandust teinud – tema «Eesti ajalugu» pole kirjutatud stiilis «linnulennult», «pilguheit» või «lühiülevaade». See on tõsine «telliskivi» tõsiste viidetega ning raamatus on kasutatud uusimat Eesti ajaloouurimust. See ei ole mingi meediamull, mida saaks kohe materdama hakata.

Helsingin Sanomates nurisesid kriitikud küll selle üle, et «Eesti ajalugu» olla liiga paks – umbes 800 lehekülge, mis muutvat raamatu lugemise raskeks ja nii võikski see olla kahes köites. Kahe köite häda on aga see, et köited ei kipu koos püsima ja tihti tekib vajadus näiteks teise köite viiteid esimesest (ja vastupidi muidugi!) järele vaadata.

Juba raamatu eessõnas ütleb autor, et ei kavatsenud kirjutada ainult Eesti poliitilist ajalugu, vaid tähelepanu on pööratud ka eestlaste elustiilile, igapäevaajaloole, kultuurile jne. See kõik teebki raamatu väga kõikehõlmavaks, samas ei ole selle läbi kannatanud kirjutise kvaliteet.

Ehkki Zetterberg on kasutanud Eesti ajalookirjutuse klassikat (näiteks Toivo U. Rauna), on tema pilgu alt läbi käinud ka uusim Eesti ajaloouurimus. Võibki esitada küsimuse, kas üheski eestikeelses ajalooteoses on üldse uusim ajalookirjutus sellisel määral koos kui Zetterbergi omas.

Armutu Zetterberg

Seda küsimust aitab püstitada koht, kus tavalugejad raamatu lugemise lõpetavad ja millest ei ole pahatihti huvitatud ka kirjastused – viited.

Kes iganes tahaks ennast kurssi viia Eesti ajalooga, peaks alustama Zetterbergi raamatu viidetest ja endale sealt nimekirja koostama. Kui keegi loeb läbi kas või mingi osa Zetterbergi kasutatud kirjandusest, võib see keegi nimetada end Eesti ajaloo tundjaks (mitte veel erialateadlaseks).

Zetterberg toob tihti välja ka võrdlusi Soomega, kuid ei tee seda nn suure venna positsioonilt, missuguses patus süüdistas kadunud Lennart Meri Matti Turtolat, kui too oli valmis saanud oma raamatu Konstantin Pätsist. Zetterbergi kirjutises on kindlalt tajutav sümpaatia eestlaste vastu, ometi ei muutu see mingiks propagandaks.

Sümpaatia ei takista Zetterbergil kirjutamast ka rasketel teemadel. Pätsi-alane vaidlus jääb tema käsitlusest välja, kuid Eesti politseipataljonide tegevus Teises maailmasõjas sakslaste okupeeritud territooriumil saab temalt üheselt negatiivse hinnangu.

Ent vara oleks Moskval hõisata. Veelgi armutum on Seppo Zetterberg Nõukogude okupatsiooni suhtes, siin pole tal mingeid illusioone. See on ka seetõttu oluline, sest suur osa soomlastest ei tea tänase päevani täpselt, mis siin 1940ndatel aastatel toimus.

Säärane monumentaalteos on lihtsalt hõlmatav ka seetõttu, et Zetterbergi kirjutamisstiil on lihtne ja kaasakiskuv ning ta on oma raamatusse hakkinud usinalt väljavõtteid mingil teemal – sarnaselt näiteks Briti ajaloolase Norman Daviesiga, kes kasutab sama nippi oma «Europe’is» («Euroopa»).

Viimases Tunas hõiskas Soome ajaloolane Kalervo Hovi Eesti ajaloo VI köite üle. Zetterbergi «Eesti ajaloo» puhul oleks põhjust veelgi rohkem hõisata.

Võib-olla ei peakski mõtlema niivõrd teose eesti keelde, vaid just vene keelde tõlkimisele – Soome ja soome ajaloolased ei ole endale külge saanud fašistide märki.

Raamat

Seppo Zetterberg

«Viron historia»

Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Helsinki 810 lk

48,90 eurot Akateemises Kirjakauppas