Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/05/2214695t1h78a7.jpg)
Rahvaooper iga ilmaga, näib olevat Dalhalla festivali juhtmõte. Nähes tuhandeid inimesi vihmasajus vabaõhuooperisse tõttamas, tuleb nentida, et see toimib imetlusväärselt.
Kuigi Rootsi metsade keskel maagiliselt mõjuva loodusliku amfiteatri hiigellaval pakutakse ooperikunsti tippteoseid juba kümme aastat, on festival siiski noor, loob alles infrastruktuuri ja otsib oma nii.
Festivali keskmes on ooperietendused, mis siiani olnud kõik külalisteatrite kanda.
Kuninga «Rigoletto»
Juba kolmandat korda oma lavastustega Dalhallat külastav Estonia lõi tänavu letti ka ühe päris uue teose, Giuseppe Verdi «Rigoletto », mis Eestis veel välja tulemata. Neeme Kuninga lavastatuna on see esimene välismaal esietendunud Estonia ooper üldse. Kodulaval näeb «Rigolettot» alles novembris.
Tähenduslik oli ka Estonia teise Dalhallas näidatud ooperi, Bizet` «Carmeni» etendus.
Belgia lavastaja Albert-André Lheureux seadis ligi kümme aastat mängukavas olnud ooperi Estoniast neli korda suuremale Dalhalla lavale ühtlasi oli tegemist lavastuse viimaste mängukordadega.
Mõlemat ooperit juhatas leedu dirigent Gintaras Rinkevicius.
Estonia sümfooniaorkester, ooperikoor (koormeister Elmo Tiisvald) ja poistekoor (koormeister Hirvo Surva) musitseerisid koos mitmete külalissolistidega, kelle valikul oli arvestatud Dalhalla Opera juhtkonna soove.
Distants publikuga
«Carmeni» nimiosas säras rikkaliku Carmeni-kogemusega ukrainlanna Angelina vatka. «Rigoletto» peaosas astus üles Soome rahvusooperis töötav Hannu Niemelä.
«Carmen» kulges tervikuna hoogsalt, hea fiilinguga ja mõjus väga atraktiivselt stiilsete kostüümide ja lavakujunduse, õnnestunud ansamblite ja kooride ning flamenkotantsudega (koreograaf Claudia evtenko).
Mõlemat lavastajat oli inspireerinud ka lava ümbritsev järv, samas tekitas see esinejate ja publiku vahel distantsi, mis häiris eriti «Rigoletto» puhul.
Selle ooperi sügav dramatism ja värvikad karakterid eeldavad intiimsemat interjööri, kus tegelaste näoilmed hästi jälgitavad. Ses mõttes paneb Dalhallas nähtu huviga ootama «Rigoletto» jõudmist kodulavale.