«Meil on lapsed nagu lapsed ikka, teevad samuti vallatust. Arvan, et teatris peabki pisut vabam olema, et inimene avaneks. Tantsus tuleb aga end teistmoodi kokku võtta ja oma sisu näidata,» märgib ta.
Nefedievat võib omamoodi vanaemaks nimetada, sest tema tantsutundi toovad oma lapsi juba tema endised õpilased.
Mowgli osa mängib-laulab muusikalis kolm tegelast – väikest poissi Margo Maltis, noormeest Franck Reisner ja peamist, vahepealset Taavet Borovkov.
Kolmandat aastat muusikateatris osalev Borovkov sai osa lausa konkursi korras. «Oli jah viis-kuus poissi, mind valiti. Mulle meeldib näidelda,» on peategelane napisõnaline. Temal pole vahet, kas laulda ja näidelda eesti või vene keeles, sest kodus räägitakse mõlemat.
12-aastasel Borovkovil hakkab aga okas kurku tulema – häälemurre! «Ta on oma häälega väga piiri peal. Loodame, et saame hakkama. Poisse, kes laulavad, on alati vähem kui tüdrukuid,» muretseb Janika Sillamaa.
«Kas teate, meie tüdrukud armusid Mowglisse lausa ära. Nad tahtsid oma sümpaatiat kuidagi väljendada ja küsisid, kas võiks talle pärast etendust midagi kinkida. Ostsid siis šokolaadi. See oli väga liigutav,» muheleb Nefedieva.
«Siin on olnud sõprust ja armumist, nii et vahel tuleb hingetohtritki mängida,» lisab Janika Sillamaa.
Koostöö jätkub
Nefedieva kinnitab, et tihedale töögraafikule vaatamata soovivad nad edaspidigi eestlastega koostööd teha.
«Oleme Kaarilt ja Janikalt palju õppinud, kas või seda, et elus pole midagi võimatut, kui on vaid tahtmist. Soovin neile edu. Oleks väga tore koos niisuguste suurepäraste inimesega veel midagi ilusat teha,» soovib ta. Sillamaad seda võimalust ei välista.